[ka:rel]

Sattusin kord ise kalli autoga ühele sellisele teele kui nägin kiiresti vastu tulemas metsaveoautot. Jätsin auto käik sees keset teed seisma, nii et ta kummaltki poolt mööda ei oleks mahtunud, panin tööle ohutuled, törtsutasin signaaliga ja vilgutasin täistulesid. Kui mürakas lähedale jõudis, keerasin ära oma teepoolele. Ei tea, mis too veoautojuht minust küll mõelda võis, kuid mul jäi auto igatahes terveks.

Kadunud isa õpetas mulle samas kunagi, et vastutuleva auto alt lendavad kivid lendavad üldjuhul küljepeale, mitte auto liikumise suunaga/kiirusega kaasa. Seega vähendavat vastutulevalt autolt tugeva kivilöögi saamise ohtu olulisel määral juba seegi kui ise seisma jääda.