28-06-2006, 21:38 PM
Enda kogemused nimetet asutusega... Sai ostedud auto, millel avariijärgselt vahetati esipaneel, millel paiknes ka pirka (see siis doonorauto oma). ARK taat kukkus mölisema. Sai talle näidatud pagasiluugi siseküljel olevat paberist silti, kus lisaks mootori seeriatähisele ja värvikoodile oli ka kerenumber kirjutatud, mis tegeliku kerenumbriga täiesti klappis. Rahule jäi ta alles siis, kui eelmine omanik vuristas soravalt ette doonorauto omaniku nime ja auto reg. numbri. Hiljem sai pirka muidugi ära vahetatud.
Samast büroost jälle positiivne kogemus: kuna ostetud auto oli numbrid saanud 1994, siis oli tollane raudplekk kõvasti roostes. Tegin haledat häält ja nägu (kohe-kohe tuleb ülevaatus!), mis siis, et tegelikult 4 kuud aega oli. Tibi pani mind eelisjärjekorda, st tavalise 2-nädalase ooteaja asemel sain uued numbrid nädalaga.
Absurdum aastast 2000. Tollal ei aksepteerinud ARK enda poolt välja antud juhiluba isikut tõendava dokumendina (tahtis passi). Kuna sõbral ei juhtunud passi kaasas olema, siis sai auto ajutiselt regatud minu nimele.
Samast aastast veel üks juhtum. Austin Princess (suht haruldane auto) tahtis omanikku vahetada. Takistuseks sai see, et ARK tehnikaosakonnal polnud säärast imemasinat andmebaasi sisestatud. Kuna laupäevasel päeval tehnikaosakond vorste grillis ja viina jõi, siis paluti teisipäeval tagasi tulla. Tulingi, aga selle sõidu käigus minestas üks "hüdrojunn" ära, mistõttu ARKst tagasi sõites oli auto tugevalt kreenis
Nagu eespool juba juttu oli, siis järjekorranumbrite jagamisega igati jama. Heauskselt sai kah number võetud ja seni ARK baaris (Tartus) istutud, kui bossid uksed kinni keerasid ja õlle järgi tormasid. Arusaamatu, miks jaotatakse järjekorranumbreid automaatselt edasi, kui sellel päeval enam reaalselt vormistada ei saa. Otse Saksast toodud masin sai siis treila peal koju toimetatud.
Igatahes ARK tõestab ilmekalt, et riik pole inimese, vaid inimene riigi jaoks.
Samast büroost jälle positiivne kogemus: kuna ostetud auto oli numbrid saanud 1994, siis oli tollane raudplekk kõvasti roostes. Tegin haledat häält ja nägu (kohe-kohe tuleb ülevaatus!), mis siis, et tegelikult 4 kuud aega oli. Tibi pani mind eelisjärjekorda, st tavalise 2-nädalase ooteaja asemel sain uued numbrid nädalaga.
Absurdum aastast 2000. Tollal ei aksepteerinud ARK enda poolt välja antud juhiluba isikut tõendava dokumendina (tahtis passi). Kuna sõbral ei juhtunud passi kaasas olema, siis sai auto ajutiselt regatud minu nimele.
Samast aastast veel üks juhtum. Austin Princess (suht haruldane auto) tahtis omanikku vahetada. Takistuseks sai see, et ARK tehnikaosakonnal polnud säärast imemasinat andmebaasi sisestatud. Kuna laupäevasel päeval tehnikaosakond vorste grillis ja viina jõi, siis paluti teisipäeval tagasi tulla. Tulingi, aga selle sõidu käigus minestas üks "hüdrojunn" ära, mistõttu ARKst tagasi sõites oli auto tugevalt kreenis
Nagu eespool juba juttu oli, siis järjekorranumbrite jagamisega igati jama. Heauskselt sai kah number võetud ja seni ARK baaris (Tartus) istutud, kui bossid uksed kinni keerasid ja õlle järgi tormasid. Arusaamatu, miks jaotatakse järjekorranumbreid automaatselt edasi, kui sellel päeval enam reaalselt vormistada ei saa. Otse Saksast toodud masin sai siis treila peal koju toimetatud.
Igatahes ARK tõestab ilmekalt, et riik pole inimese, vaid inimene riigi jaoks.