23-08-2006, 17:02 PM
Üks meeldiv hetk möödunud aastast läks eelmise kirjutamiskorra ajal meelest veel ära: nimelt asusin ühel kenal laupäevahommikul oma kodu juurest Tallinnas teele, kui paarisaja meetri läbimise järel hakkas armatuuri alt ja ventilatsiooniavadest tulema kirbet suitsu.
Kiiresti seisma, süüde välja, mida edasi. Suits hajus, proovisin uuesti, saja meetri järel sama tulemus. Kõne elektrikust esivanemale lõppes soovitusega otsida süüdlast armatuuri taga olevate juhtmete seast. Esimese variandina meenus raadio, urgitsesin selle pesast välja ja seal ta oligi: üks massiots oli ennast lahti kukutanud ja lühisesse läinud.
Ots isoleeritud, proovisin uuesti. Seekord suitsu ei olnud ja 300 järgnevat kilomeetrit läks probleemideta, kuigi mõnevõrra pingeliselt igat lõhna nuhutades. Kodulinnas võttis esivanem armatuuri lahti ja selgus, et auto süttimine oli maksimaalselt paarikümne sekundi kaugusele jäänud: üks juhe oli paljaks põlenud ja ennast A-piilari salongipolstrisse kinni sulatanud. Süttimine oli seega vaid sekundite küsimus.
Nii et kodanikud autoomanikud: kui armatuurist või mujalt kahtlast suitsu tuleb, siis süüde kohe kindlasti välja, võimaluse korral mass ka. Ja tulekustuti võiks ka pagasiruumis loksuda.
Ja suvisel Maarjamaal võiks täiendavalt mõned liitrid vett pagasiruumis loksuda. Iial ei tea, mil teeäärses põõsas tärkavat tulekahju märkad ja seda kustutada on vaja. Siis hea abijõudude laekumiseni esimene leek kinni saada.
Asp
5-kilose
süsihappekustutiga
pagasiruumis.
Kiiresti seisma, süüde välja, mida edasi. Suits hajus, proovisin uuesti, saja meetri järel sama tulemus. Kõne elektrikust esivanemale lõppes soovitusega otsida süüdlast armatuuri taga olevate juhtmete seast. Esimese variandina meenus raadio, urgitsesin selle pesast välja ja seal ta oligi: üks massiots oli ennast lahti kukutanud ja lühisesse läinud.
Ots isoleeritud, proovisin uuesti. Seekord suitsu ei olnud ja 300 järgnevat kilomeetrit läks probleemideta, kuigi mõnevõrra pingeliselt igat lõhna nuhutades. Kodulinnas võttis esivanem armatuuri lahti ja selgus, et auto süttimine oli maksimaalselt paarikümne sekundi kaugusele jäänud: üks juhe oli paljaks põlenud ja ennast A-piilari salongipolstrisse kinni sulatanud. Süttimine oli seega vaid sekundite küsimus.
Nii et kodanikud autoomanikud: kui armatuurist või mujalt kahtlast suitsu tuleb, siis süüde kohe kindlasti välja, võimaluse korral mass ka. Ja tulekustuti võiks ka pagasiruumis loksuda.
Ja suvisel Maarjamaal võiks täiendavalt mõned liitrid vett pagasiruumis loksuda. Iial ei tea, mil teeäärses põõsas tärkavat tulekahju märkad ja seda kustutada on vaja. Siis hea abijõudude laekumiseni esimene leek kinni saada.
Asp
5-kilose
süsihappekustutiga
pagasiruumis.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!