[stihl]

Niisiis, üle pika aja oli taas Capri restaureerimine päevakorral...

Kereremondi saaga algas autokere Põlvast Tallinnasse venitamisega:





Venitamine ise ei olnud raske, kaalub ta ju praegu vaevalt 300kg, probleeme tekkis aga politseiga, kes üldse ei tahtnud näha, et sellise kaadervärgiga üle 50km/tunnis sõidetakse...

Nimelt tekkis teel Lääne Prefektuuri esindajatega sel teemal väike keskustelu (eitea, mis nad Mäo risti ära kaotasid??) ning asi lõppes kiirmenetluse korras ja 300 krooniga. Minu kahjuks.
Sai neile öeldud küll, et 50ga sõites kulub Tallinn - Põlva - Tallinn otsale nädal aega, aga neid ei huvitanud.....
Hea, küll, targem annab järele.



Jõudnud garaazhi, algasid järgmisel päeval kohe lammutustööd:



Küljest sai võetud veel viimased salongiosad, uksed, luugid, esitiivad jms., niiet jäi paljas kere + sillad.

Pilt, mis avanes, ei olnud üldse meeldiv. Esitala vaadates tekkis küsimus, kuidas see asjandus üleüldse veel koos püsis...





Samuti oli kõige kaduva teed läinud mõlemad põlled, neist esimene siin:





Tiibade alt, karpide esiosas avanesid piirkonnad, kuhu tuleks saata geoloogide grupp, kes üritaks sealt mingitki metalli leida; hiljem on ju vaja sinna midagi asemele keevitada ja roostemullaga jääb CO keevitus hätta...




Täna õhtul, kui jõuab, üritan esiosa veel rohkem lahti puurida, eks näis, kas õnnestub see läbiroostetanud tala kätte saada...






Meeleolu, aga, pärast esimest tööpäeva kere juures, on igal juhul selline:



..et kuusankoski on tema koht...
Aeg näitab.