[valdo]

OT: Olen ka varem mõelnud, mispärast osa inimesi Ikskile Ükskülaks nimetab. Olen ajaloos võhik, kuid mulle tundub, et see on lihtsalt mugandus (släng, kui lubate).

Ei ole mugandus.

Sealne ala (tegelikult kuni Düüna ehk Daugava jõeni) oli ajalooliselt liivlaste ala, kelle keel oli eesti keelega üsna sarnane. Vanad liivlased kutsusid seda paika Ykkyll või Ykskyll (tähendas see ikka sedasama mis eestikeelne Üksküla, sest tegelikult ei olnud liivi keel palju raugem eesti kirjakeelest kui erinevad eesti keele murded).

Väga kuulsaks sai see paik 1186. aastal, kui Läänemere idakalda ristimine sai justnimelt sealt alguse. Nimelt ehitas piiskop Meinhard toona Ükskülasse kivilinnuse ja -kiriku, mis oli varaseim kivilinnus praeguse Eesti ja Läti aladel ja varaseim dokumenteeritud läänekristluse keskus. Kui siinsete ristisõdade ajalugu oleks teisiti läinud, siis oleks sinna võib-olla kuulus pealinngi kerkinud, kuid järgmine Liivimaa piiskop - piiskop Albert (von Buxhoevden) rajas 1201 oma residentsi veidi jõe suudme poole, millega pandi algus Riia linnale. Ka muide liivlaste aladele, vana liivi kaluriküla kohale.

Saksa keeles (praeguse Eesti ja Läti alade ametlikud kohanimed olid 13. sajandist kuni 1917. aastanbi saksakeelsed) kandis see paik nime Uexküll. Lisaks on sama paik andnud nime kuulsale von Uexküllide aadliperekonnale. Mis liivlastesse puutub, siis nad lätistusid sealkandis 14.-17. sajandi jooksul ning läti keeles mugandus algne nimi Ikškile'ks.

Kahjuks on algset linna rikkunud palju Düüna (Daugava) jõe üleujutamine seoses HEJ ehitamisega. Nt algselt jõe kaldal künkal seisnud linnus on nüüd jäänud jõesaarele ja selle varemete juurde kuiva jalaga ei saa.