04-09-2006, 10:49 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 04-09-2006, 10:55 AM ja muutjaks oli valdo.)
kOll Kirjutas:Minu Leedu muljed pärinevad põhiliselt Klaipeda ja Palanga kandist, kus ülerahvastatud autod(universaalides 8-9 inimest!!!) ilma töötavate esituledetta möödasõitudel kolmandat rida tekitades busse ja veokeid teelt välja surusid. Ju oli oma osa ka Klaipeda merepäevadel, kuhu siis kogu riigi ahvikud olid kokku sõitnud...
See pole ju õige Leedu! Klaipeda on pikki sajandeid kandnud nime Memel ning olnud peamiselt saksakeelne ja saksameelne ning osake Saksa Ordu Riigist ning selle järglasest Preisi hertsogiriigist/kuningriigist. Leedu armee okupeeris selle piirkonna 1923. aastal Prantsluse eksperditsioonivägede käest ning suuresti selle ajendil, et Poola võttis jõuga enda kätte Vilniuse. Prantslastel oli muidugi sügavalt ükskõik, kelle kätte see kant jääb, peaaegi, et Versaille' sobingu järgi see enam Saksamaaks ei saaks...
Ehk siis Memelimaad on küll kutsutud Väike-Leeduks, kuid leedukate osakaal rahvastikus ei ole peale keskaega ja enne 1940ndaid kunagi ületabnud 20-30%. Teise Ilmasõja järel loomulikult lahkusid sakslased ka sealt nagu Köningsbergi kandistki...
Mis Palangat puudutab, siis see paikkond (ajalooliselt väike kaluriküla) on kuulunud rohkem Vana-Liivimaa (Kuramaa) koosseisu kui Leedule. Alles 1920ndate aastate alguse jagamisel anti see Leedule (vastutasuks selle eest, et Leedu andis Nereta piirkonna vana seelide ala lõunaosas Lätile).
Võrdluseks võiks tuua needki erinevused, et valdav enamik Leedust on sügavalt katoliiklik, samal ajal kui Memeli ja Palanga ümbrus on preisilik-saksalik-liivimaalikult luterlik.
Õiget "leedulikku" Leedut näeb siiski Vilniuse, Kaunase, Panevežysise ja Šiauliai vahel. Veel mõni sajandit tagasi nägi seda ka ida pool praeguse Valgevene aladel, kuid sealne kant on viimase kahe ja poole sajandi jooksul (peale Rzeszpospolita jagamist) paljus venestunud... Ärgem unustagem, et Leedu oli ajalooliselt ikka suurriik... kuid selle suurriigi "teravik oli suunatud peamiselt itta ning merelepääsu tal ajalooliselt ei olnud.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme septembris avatud L,P 11-18