[valdo]

... kogemused vöötrajal...

Tegelikult on Tallinna liiklus üks suur anarhia, seda nii autojuhtide kui ka jalakäijate poolt. Autojuhtide sigadustest siin räägiti, nüüd räägime ka jalakäijate sigadustest autojuhi pilguga.

Üks probleemidest on manööverdamine, eriti tagurdamine. Nt parkimiskohalt välja teele, teelt hoovi, hoovist välja üle kõnnitee teele tagasi vms. Igale autojuhile peaks selge olema, et tagurdamisel on autojuhil väga raske pidevalt ja mugavalt KOGU auto taga olevat ala jälgida, mingi nurk kipub ikka murdosa sekundikski varju jääma. Seda eriti siis, kui tuleb tagurdades pöörata nt mingi takistuse (nt teise auto) taha - juht asub ju auto esiosas! Jalakäijaile aga ei ole see selge, tihti arvatakse, et autojuhil on silmad 360 kraadi ulatuses ja ümber nurga ka... OK, ma vaatan ära, et auto taga ja läheduses teisi autosid pole, jalakäijaid ei ole, panen käigu sisse ja hakkan nagu tigu tagurpidi ettevaatlikult jorra-jorra venima miski 1-2 km/h, püüdes samal ajal auto taga toimuvat siiski jälgida. Aga manööverdamise ajal on varem eemal asunud jalakäijad sammunud minu poole ja astuvad edasi rahumeeli otse minu auto taganurga ette!

Kas siis ei tõesti  ei kannata jalakäijal oodata niikaua, kuni ma olen oma poolelioleva tagurdusmanöövri ära lõpetanud? Põlevad tagurdustuled ja sentimeeterhaaval kulgemine tagasuunas peaks pooleliolevast manöövrist jalakäijale ju selgelt märku andma, et ära siia astu ja oota paar sekundit!  Eriti hull on see sügiseti ja talveti, kus auto tagaaknad on tihti porised, soolasodised, udused vms (meie naastrehvidest pikirööpas teed + kihutamine + soolasodiga ülepritsimine teeb selle "töö" väga ruttu ära) . Usun, et kaubikujuhtidel on sama probleem aasta ringi.

Eelnimetet probleemi võimendavad veel igasse võimalikku paika ristipõiki pargitud autod, millede vahelt tuleb tihti välja saamiseks tagurdades sinka-vonka läbi laveerida, tihtipeale ka tagurdades. Kui näiteks üks autodest on kaubik ja sealt tagant astub julgelt välja jalakäija? Kasvõi teeäärde tihedalt "kinnipargituna" tuleb ka kahe auto vahelisest kitsast praost ennast välja nõkutada 5-6 korda ja enamgi manööverdades - ilma roolivõimendita autol on see hädavajalik, sest kohapeal ei ole mõistlik rattaid keerata (ka võimendiga autol koormab see tegevus ju liigendid üle). No jalakäija läbitrügimine on sellest pilust küll liigne, kui ma olen parajasti  mõned edasi-tagasi nõkutamised juba ära teinud ja olen poolnurgi ninaga/sabaga juba tee peal, aga teele täielikuks väljakeeramiseks pean veel end mõned korrad edasi-tagasi liigutama, et mitte nurka "rihtida"!

Siis kardan ma veel kohti, kus autod on lubamatult pargitud otse vöötraja juurde! Mul on olnud juhuseid, kus nende tagant on julgelt välja karanud ilma ettevaatliku piilumiseta  jalakäijad, kes on hetk tagasi ju auto varjus täiesti nähtamatud. No ei saa ma ju koheselt pidama (nagu mõned jalakäijad arvavad). Ainsa lahendusena näen neis paikades nagu tigu venimist ja "piilumist", aga siis kostub jälle tagant signaalijoru, et mida ma venin... Alles eile astus mul üks jalakäija Pärnu mnt ja Sakala tn risti lähedal oleval vöötrajal julgelt ja ootamatult mulle ette... otse vöötraja kõrvale lubamatult pargitud väikekaubiku tagant. Õnneks polnud mul kiirust ja sain enne teda pidama... ja õnneks polnud ka taga sõitjat, kes oleks võinud äkkpiduruduse tõttu mulle tagant sisse sõita.

Ja lõpuks tuleb karta veel ka neid kitsaid tänavaid, kus lihtsalt on autod kahele poole teed tihedalt pargitud. Ka nende autode tagant/vahelt võib iga hetk välja karata jalakäijaid ja kargab ka! Ma vaatan õudusega, kuidas niiviisi olematu külgvahega mõni 50-60ga või kiireminigi sealt läbi sõidab. Mina ei julge... kuna mulle on sellistest paikadest korduvalt teele ette astutud.