08-09-2006, 15:54 PM
Teeme elus pidevalt valikuid. Käitudes ühel või teisel viisil teeme nn riskianalüüsi. Paljudel juhtudel tundubki, et kehtestatud normid on ebamõistlikud ning normide eiramine ei too kaasa mitte mingisugust kahju.
Kiirus. Kui paljud teist teavad, kui palju kiirus mõjutab peatumisteekonda. Väga lihtne ja paljuräägitud näide. Märkate kiirusel 50 km/h sõiduteel last ja pidurdate. Seekord vedas, saite täpselt lapse ees seisma. Nüüd aga kujutage endale ette, et täpselt samas situatsioonis oli Teie kiirus 60 km/h. Lapsele otsasõidu hetkel on Teie kiirus veel 40 km/h. Selliselt kiirusega jalakäijale otsasõidu korral on jalakäija ellujäämisvõimalus alla 50%.
Elu on loomulikult palju kirevam kui mõned numbrid. Igaüks meist teab, kuidas politsei käituma ei peaks. Teab seda, milliste rikkumiste korral ei peaks karistust määrama. Teab seda, et kõik teised rikuvad ja ei saa karistada. Teab, kus politsei ei peaks järelevalvet teostama. Kas poleks lihtsam, odavam ja vähem närvesööv hoopis õiguskuulekalt käituda. Või võtta kätte ja minna luua ise kord majja - politseikoolis on jälle vastuvõtt. Kui aga näiteks kõrgharidus omandatud, siis saab üldjuhul ka kohe teenistusse asuda.
Stennadi on saanud kas asjast valesti aru või on sattunud rääkima ebateadliku politseinikuga. Loomulikult on trahviraha riigi eelarves planeeritud. Seda aga oluliselt väiksemas summas kui üldjuhul laekub. Või arvab keegi, et inimesed muutuvad ühtäkki õiguskuulekaks. Politseil üldist riigieelarve täitmise plaani ei ole. Küll aga püütakse suunata karistuspoliitikat ühtses suunas - et ikka sarnaste rikkumiste eest oleksid ka karistused samas suurusjärgus. On see hea või halb, on iseküsimus. Igatahes selge on see, et kuni karistusi määravad inimesed, ei saa see nagunii olla ühetaoline. Samas oleks ka ebaõiglane määrata karistusi mingi valemi alusel, kuna see jätab välja inimliku faktori ja eripreventiivsete meetmete mõju.
Mis puutub keelusse teatud rikkumiste eest karistusi määrata, siis see on tingitud asjaolust, et lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol saab määrata üksnes üldmenetluses. Seadusemuudatus jõustus 01.10.2005 ning võttis seega tänaval töötava politseiniku pädevusest olulise osa ära. See on igaühe enda asi hinnata, on see hea või halb.
Kiirus. Kui paljud teist teavad, kui palju kiirus mõjutab peatumisteekonda. Väga lihtne ja paljuräägitud näide. Märkate kiirusel 50 km/h sõiduteel last ja pidurdate. Seekord vedas, saite täpselt lapse ees seisma. Nüüd aga kujutage endale ette, et täpselt samas situatsioonis oli Teie kiirus 60 km/h. Lapsele otsasõidu hetkel on Teie kiirus veel 40 km/h. Selliselt kiirusega jalakäijale otsasõidu korral on jalakäija ellujäämisvõimalus alla 50%.
Elu on loomulikult palju kirevam kui mõned numbrid. Igaüks meist teab, kuidas politsei käituma ei peaks. Teab seda, milliste rikkumiste korral ei peaks karistust määrama. Teab seda, et kõik teised rikuvad ja ei saa karistada. Teab, kus politsei ei peaks järelevalvet teostama. Kas poleks lihtsam, odavam ja vähem närvesööv hoopis õiguskuulekalt käituda. Või võtta kätte ja minna luua ise kord majja - politseikoolis on jälle vastuvõtt. Kui aga näiteks kõrgharidus omandatud, siis saab üldjuhul ka kohe teenistusse asuda.
Stennadi on saanud kas asjast valesti aru või on sattunud rääkima ebateadliku politseinikuga. Loomulikult on trahviraha riigi eelarves planeeritud. Seda aga oluliselt väiksemas summas kui üldjuhul laekub. Või arvab keegi, et inimesed muutuvad ühtäkki õiguskuulekaks. Politseil üldist riigieelarve täitmise plaani ei ole. Küll aga püütakse suunata karistuspoliitikat ühtses suunas - et ikka sarnaste rikkumiste eest oleksid ka karistused samas suurusjärgus. On see hea või halb, on iseküsimus. Igatahes selge on see, et kuni karistusi määravad inimesed, ei saa see nagunii olla ühetaoline. Samas oleks ka ebaõiglane määrata karistusi mingi valemi alusel, kuna see jätab välja inimliku faktori ja eripreventiivsete meetmete mõju.
Mis puutub keelusse teatud rikkumiste eest karistusi määrata, siis see on tingitud asjaolust, et lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol saab määrata üksnes üldmenetluses. Seadusemuudatus jõustus 01.10.2005 ning võttis seega tänaval töötava politseiniku pädevusest olulise osa ära. See on igaühe enda asi hinnata, on see hea või halb.