08-09-2006, 20:59 PM
Kuna aeg on vahepeal seltsimeeste "valitsemisajast" saati pisut edasi visanud, siis siin ka mõned kaasaegsemad tähelepanekud:
Ruum, kus autot hoitakse, võiks ideaalis tõesti kuiv ja soe olla. Ehk siis toas....
Kui see ei ole tavaliselt võimalik, siis vähemalt sellises kohas, kus tuul läbi käib. Kuivus on põhiline. Korrapärane ventilatsioon ajab ka asja ära.
Muld aluspinnaks loomulikult ei sobi.
Vett vast tänapäeval enam keegi oma lemmiku radiaatorisse ei vala, kaasaegne külmumiskindel (ja oksüdeerumisvastaseid aineid sisaldav) jahutusvedelik on obligatoorne ja odav.
Rehvide kaitsmiseks pole teha suurt midagi, need on ju tavalised kuluosad (kasutusiga 5a, enamaga hakkavad niikuinii kõvanema/=pragunema) , niiet vahet pole. Ühe talvega ei vaju ükski rehv ka "kandiliseks", ise olen korduvalt katsetanud. Edevatele toodetakse ka mitmesuguseid rehviläikeid. (väidetavalt kasutusiga pikendavad)
Pukkide peale paneb tänapäeval auto ainult see mees, kes soovib järgmisel sõiduhooajal õõtsapukse vahetada, kuna reeglina keeratakse need kinni asendis, kus auto on oma normaalsel kõrgusel maast - kõrgemale tõstes jäävad nad ju ilmaasjata pingesse...
Autopesu ( mootori-, pagassipesu jne) on endiselt väga hea mõte - siis pole niiskust tekitavat/hoidvat kihti. Sinna juurde kuulub ka loomulikult väga hoolikas kuivatamine. Mootor suruõhuga ja kere puhul ei aita muud, kui päike.
Ja ka kere seestpoolt vahatamine on muidugi kohustusik. Kerevahasid (ja selle töö juurde kuuluvaid tarvikuid) müüvad enamus hästivarustatud autopoode.
Suvel normaalses kasutuses olnud mootoriga ei juhtu ühe talvega midagi; loomulikult eeldusel, et õli vahetatakse vähemalt korra aastas, hoolimata läbisõidust.
Pikemal seismisel hakkavad ka kaasaegsed sünteetilised õlid endaga vett siduma. Mineraalõlidest rääkimata.
Piduriõli (alates DOT4) kasutuseaks loetakse kaks aastat.
Mootorisse mingit lisaõli valades kindlustatakse enda autole lihtsalt kevadel raske käivitamine.
Ventilaatori rihm on hooldusosa, mida niikuinii peab korrapäraselt vahetama (remember - kumm vananeb u. 5 aastaga). Vastasel korral kuuleb hommikuti gaasi andes kapotialt küllalki häirivat kriiskamist. Hammasrihm (kasutusele võetud Hans Glasi poolt) samuti. Kestab 7 aastat, muidugi jälle väikse läbisõidu puhul.
Akut soovitaks kindlasti aeg-ajalt talve jooksul laadida - tühi aku sureb suht ruttu, küsi mõnelt kasutatud autode müüjalt, kui ei usu.
Parim oleks muidugi automaatlaadija, mis pidevalt kontrollib pinget (alla 12,3st voldist on kriitiline) ja laeb vajadusel. Maksab selline vidin tänapäeval alla 300.- eegu.
Aku kasutusiga aga jääb ikkagi alla 6 aasta, tee, mis iganes sa teed.
Lahti ühendatakse ta muust süsteemist anyway.
Paagitäitmine ääreni on endiselt kohustuslik. Kui auto jääb rohkemaks, kui üheks talveks seisma, loomulikult lastakse see soga hiljem utiili ja valatakse asemele värske bensiin.
Nahksisu tuleks enne talvekorterisse seadmist kindlasti "toita". Vahendeid on laialdaselt saadaval. Riidega probleeme pole - lihtsalt aken jäta kusagilt kindlasti avatuks....
Ruum, kus autot hoitakse, võiks ideaalis tõesti kuiv ja soe olla. Ehk siis toas....
Kui see ei ole tavaliselt võimalik, siis vähemalt sellises kohas, kus tuul läbi käib. Kuivus on põhiline. Korrapärane ventilatsioon ajab ka asja ära.
Muld aluspinnaks loomulikult ei sobi.
Vett vast tänapäeval enam keegi oma lemmiku radiaatorisse ei vala, kaasaegne külmumiskindel (ja oksüdeerumisvastaseid aineid sisaldav) jahutusvedelik on obligatoorne ja odav.
Rehvide kaitsmiseks pole teha suurt midagi, need on ju tavalised kuluosad (kasutusiga 5a, enamaga hakkavad niikuinii kõvanema/=pragunema) , niiet vahet pole. Ühe talvega ei vaju ükski rehv ka "kandiliseks", ise olen korduvalt katsetanud. Edevatele toodetakse ka mitmesuguseid rehviläikeid. (väidetavalt kasutusiga pikendavad)
Pukkide peale paneb tänapäeval auto ainult see mees, kes soovib järgmisel sõiduhooajal õõtsapukse vahetada, kuna reeglina keeratakse need kinni asendis, kus auto on oma normaalsel kõrgusel maast - kõrgemale tõstes jäävad nad ju ilmaasjata pingesse...
Autopesu ( mootori-, pagassipesu jne) on endiselt väga hea mõte - siis pole niiskust tekitavat/hoidvat kihti. Sinna juurde kuulub ka loomulikult väga hoolikas kuivatamine. Mootor suruõhuga ja kere puhul ei aita muud, kui päike.
Ja ka kere seestpoolt vahatamine on muidugi kohustusik. Kerevahasid (ja selle töö juurde kuuluvaid tarvikuid) müüvad enamus hästivarustatud autopoode.
Suvel normaalses kasutuses olnud mootoriga ei juhtu ühe talvega midagi; loomulikult eeldusel, et õli vahetatakse vähemalt korra aastas, hoolimata läbisõidust.
Pikemal seismisel hakkavad ka kaasaegsed sünteetilised õlid endaga vett siduma. Mineraalõlidest rääkimata.
Piduriõli (alates DOT4) kasutuseaks loetakse kaks aastat.
Mootorisse mingit lisaõli valades kindlustatakse enda autole lihtsalt kevadel raske käivitamine.
Ventilaatori rihm on hooldusosa, mida niikuinii peab korrapäraselt vahetama (remember - kumm vananeb u. 5 aastaga). Vastasel korral kuuleb hommikuti gaasi andes kapotialt küllalki häirivat kriiskamist. Hammasrihm (kasutusele võetud Hans Glasi poolt) samuti. Kestab 7 aastat, muidugi jälle väikse läbisõidu puhul.
Akut soovitaks kindlasti aeg-ajalt talve jooksul laadida - tühi aku sureb suht ruttu, küsi mõnelt kasutatud autode müüjalt, kui ei usu.
Parim oleks muidugi automaatlaadija, mis pidevalt kontrollib pinget (alla 12,3st voldist on kriitiline) ja laeb vajadusel. Maksab selline vidin tänapäeval alla 300.- eegu.
Aku kasutusiga aga jääb ikkagi alla 6 aasta, tee, mis iganes sa teed.
Lahti ühendatakse ta muust süsteemist anyway.
Paagitäitmine ääreni on endiselt kohustuslik. Kui auto jääb rohkemaks, kui üheks talveks seisma, loomulikult lastakse see soga hiljem utiili ja valatakse asemele värske bensiin.
Nahksisu tuleks enne talvekorterisse seadmist kindlasti "toita". Vahendeid on laialdaselt saadaval. Riidega probleeme pole - lihtsalt aken jäta kusagilt kindlasti avatuks....