22-09-2006, 14:05 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 22-09-2006, 14:06 PM ja muutjaks oli Jesper.)
Ma enda ühtesid enda kepse natuke viilisin, aga üldiselt on probleem piisavalt täpse kaalu leidmisega. 0,1g täpsusega "apteegikaalusid" leiab küll (kasutatakse koolides), aga need ei kaalu 300 grammini välja...
Ma tegin vineertahvli peale poltidest rakise, kuhu käib kaks kepsu kõrvuti, vastavalt vajadusele kas väikseid või suuri otsi pidi rippu. Siis kinnitasin keskele vabade otste riputamiseks kaalupuu, millega saab võrrelda kahe kepsuotsa omavahelist kaalu.
Selle rakisega valisin eliminaatorsüsteemis välja algselt kõige kergema kepsu, mille võtsin etaloniks (teoreetiliselt võib ka juhtuda, et kõige kergem suur ots ja kõige kergem väike ots on eri kepsude küljes, siis tuleb kõigepealt viilida nii, et nad ühe kepsu küljes oleks). Etaloni abil ajasin kolm ülejäänut sellega samasse kaalu, üks ots korraga. Lõpuks kontrollisin turniiritabeli süsteemis (kõik mängivad kõigiga läbi) igaks juhuks kõik veel üle.
Rakise valmistamise kvaliteet oleks võinud parem olla, seega ma sellest pilti ei pane
Aga põhimõtteskeem on selline:
Ma tegin vineertahvli peale poltidest rakise, kuhu käib kaks kepsu kõrvuti, vastavalt vajadusele kas väikseid või suuri otsi pidi rippu. Siis kinnitasin keskele vabade otste riputamiseks kaalupuu, millega saab võrrelda kahe kepsuotsa omavahelist kaalu.
Selle rakisega valisin eliminaatorsüsteemis välja algselt kõige kergema kepsu, mille võtsin etaloniks (teoreetiliselt võib ka juhtuda, et kõige kergem suur ots ja kõige kergem väike ots on eri kepsude küljes, siis tuleb kõigepealt viilida nii, et nad ühe kepsu küljes oleks). Etaloni abil ajasin kolm ülejäänut sellega samasse kaalu, üks ots korraga. Lõpuks kontrollisin turniiritabeli süsteemis (kõik mängivad kõigiga läbi) igaks juhuks kõik veel üle.
Rakise valmistamise kvaliteet oleks võinud parem olla, seega ma sellest pilti ei pane
