25-10-2006, 14:17 PM
"Uuemad" vene traktorid on oma üldises ehituses ikkagi vanad "head" venelased. Koos heade ja halbade külgedega. Hea on see, et põhikonstruktsioon on tuttav. Halb on see, et varuosad hakkavad jõudma lääne "tasemele" (hind ja saadavus, kahjuks mitte kvaliteet) ja tihti ei sobi uuele masinale külge kolhoosilaost leitu (monoplokk-rippsüsteemi juba mainiti, paneme siia siis kirja ka sirge esisilla ja eelmainitud kordistiga ning sünkroniseeritud käigukasti).
Belarus oli 2002-2005 Eesti müüduim traktor. Peamiselt hinna pärast. Aga müügiarv oli langev. Selle aasta prognoos on nukker... Karmistunud keskkonnanõuded sunnivad ka vene tehnikale paigaldama kvaliteetse toitesüsteemi, aga see teadupärast maksab... Praegu kipuvad ~100 hj Belarus ja sama suurusklassi kehvema varustusega Valtra, NH või Landini samas hinnaklassis olema. Aga võrdsest kvaliteedist kahjuks rääkida veel ei saa... Ja hoopiski ei saa rääkida töötingimustest.
Kes on töötanud kaasaegse lääne masinaga, see teab kabiini mikrokliima reguleerimise ulatust ja võimalusi. Ka konditsioneerita mudelil on talvel soe ja suvel välistemperatuuriga võrdne temperatuur. Belarussi, eriti uuema puhul, ei saa seda päris enesestmõistetavaks pidada. Ühelt poolt on probleemiks läbimõtlemata tootearendus ja teiselt poolt kõikuv koostekvaliteet...
Aga kasutusel on neid masinaid palju. Mõned aastad tagasi osteti massiliselt suurfarmide juurde söödamikserite käitamiseks. Kahjuks pole MTZ jõusiirdeajam mitte sobilik pidevaks tööks nimivõimsusel... Kui juht oli hoolikas ja esimese libisemismärgi peale sidureid (õigemini pidurilinte) reguleeris, siis asi veel kuidagi kestis. Aga tavaliselt oli farmitraktori peal miskine vanja, kes oskas pedaali pressida ja kangi tirida, reguleerimine oli juba kõrgem teadus. Seetõttu kippus belaruss söödamikseri ees koolema umbes kahe kuuga. Siis vahetati jõusiirdeajam (ca 20 000 koos tööga) ja jälle kastis paar kuud.
Paljud põllumehed on leidnud, et selline vene rulett neile ei sobi ja belarussi kohtab pigem abitöödel, kus tema toimimisel või tõrkumisel nii olulist probleemi ei teki. Praegu tundub, et väga hästi sobib just belaruss oma jõusiirdevõlli ehituse omapära tõttu halumasinat ringi ajama...
Lõuna pool on neid rohkem näha olnud. Seal talud väiksemad ja nõudmised masinale vist ka.
Sry pikk jutt sai. Aga erialaks on põllutehnika...
Belarus oli 2002-2005 Eesti müüduim traktor. Peamiselt hinna pärast. Aga müügiarv oli langev. Selle aasta prognoos on nukker... Karmistunud keskkonnanõuded sunnivad ka vene tehnikale paigaldama kvaliteetse toitesüsteemi, aga see teadupärast maksab... Praegu kipuvad ~100 hj Belarus ja sama suurusklassi kehvema varustusega Valtra, NH või Landini samas hinnaklassis olema. Aga võrdsest kvaliteedist kahjuks rääkida veel ei saa... Ja hoopiski ei saa rääkida töötingimustest.
Kes on töötanud kaasaegse lääne masinaga, see teab kabiini mikrokliima reguleerimise ulatust ja võimalusi. Ka konditsioneerita mudelil on talvel soe ja suvel välistemperatuuriga võrdne temperatuur. Belarussi, eriti uuema puhul, ei saa seda päris enesestmõistetavaks pidada. Ühelt poolt on probleemiks läbimõtlemata tootearendus ja teiselt poolt kõikuv koostekvaliteet...
Aga kasutusel on neid masinaid palju. Mõned aastad tagasi osteti massiliselt suurfarmide juurde söödamikserite käitamiseks. Kahjuks pole MTZ jõusiirdeajam mitte sobilik pidevaks tööks nimivõimsusel... Kui juht oli hoolikas ja esimese libisemismärgi peale sidureid (õigemini pidurilinte) reguleeris, siis asi veel kuidagi kestis. Aga tavaliselt oli farmitraktori peal miskine vanja, kes oskas pedaali pressida ja kangi tirida, reguleerimine oli juba kõrgem teadus. Seetõttu kippus belaruss söödamikseri ees koolema umbes kahe kuuga. Siis vahetati jõusiirdeajam (ca 20 000 koos tööga) ja jälle kastis paar kuud.
Paljud põllumehed on leidnud, et selline vene rulett neile ei sobi ja belarussi kohtab pigem abitöödel, kus tema toimimisel või tõrkumisel nii olulist probleemi ei teki. Praegu tundub, et väga hästi sobib just belaruss oma jõusiirdevõlli ehituse omapära tõttu halumasinat ringi ajama...
Lõuna pool on neid rohkem näha olnud. Seal talud väiksemad ja nõudmised masinale vist ka.
Sry pikk jutt sai. Aga erialaks on põllutehnika...