[valdo]

See meelega aeglaselt sõitmine, mitte vahele laskmine ja muu sarnane "vastutegevus" ning jäärapäiselt oma õiguse taga nõudmine muudab liikluse veel ohtlikumaks kui ta niigi on. Ma ei saa aru, mis selles nii kohutavat on, kui keegi veoautode vahele kiilub - eks see järjekorrale vahele trügimine on muidugi ebaviisakas, aga selle ajaga kui üks veoauto liikuma saab (eriti veel praeguse ilmaga) jõuab viis normaalset autot ristmiku ületada.

Ma ei usu, et keegi meelega aeglaselt sõidab, et kaasliiklejatele "käru keerata". Täpsemalt - usun, et selliseid sihilikult kaaskodanikke ped...ivaid (sorry ebatsensuurse sõna pärast, aga see avab olukorda kõige paremini) kaasliiklejaid on vast ehk tühine kibestunud osa ühiskonnast ja mitte üle 1%.

Pigem on "aeglaselt" sõidul siiski mingi põhjus. Esiteks on autod erinevad - mõni on kergemini juhitav/teel hoitav, mõni raskemini, eriti ekstreemsetes ilmaoludes. Rääkimata kiirendusomaduste erinevusest. Näiteks kaheksaklapilise Lada ja 7. seeria bemari vahel. Eriti kui Ladal on järel koormat täis haagis, mis kiirendus- ja teelpüsivusomadusi ikka palju muudab.

Teiseks - sama lugu rehvidega: kõik ei osta endale tippmoodsaid superhästi pidavaid rehve, vaid aetakse läbi tavapärasematega ja odavamatega.

Kolmandaks - sõidukogemused ja muud juhiomadused. Kasvõi reageerimisaeg. On ju teada, et mõni juht suudab reageerida ca 0,5 sekundi jooksul, mõnel aeglasema närvikavaga inimesel võib selleks kuluda 2-3 sekundit. Ja see on inimesele kaasasündinud ja seotud ta füüsisega. Jällegi asi, mida saab juht liikusmikiirusega ja pideva varu jätmisega arvestada.

Neljandaks - igasugused muud tegurid ja tingimused. Näiteks mingi väike tehniline rike. Kui ma sõidan nt Viljandist Tallinna ja Tallinnas avastan äkitsi ootamatu löökaugust läbisõidu tõttu äsjatekkinud lõtku rooliotsas, ega ma siis autoga Tallinna jää! Sõidan ikka aeglaselt ja ettevaatlikult koju tagasi - kiirusega, kus väike lõtk suudab autot veel ohutult tee peal hoida.

Loomulikult võib soovitada aeglasema liikuri juhile tagasõitjad mööda lasta, aga kuidas see praktikas nt talvel välja nägema hakkab? Tavaliselt on jääst ja lumest vaba tihti vaid sõiduraja laiuse jagu teed ning selge on see, et igasugused lumisele/jäisele teepeenrale keeramised jms peavad toimuma VEELGI aeglasemalt ja sujuvamalt kui sõit sirgel teel. See äkki takistab liiklust veelgi enam?

Pigem peaks minu arvates muutuma tavaks see, et sirgetel mööduvad kiiremad liikurid aeglasematest, ohtlikel kurvilistel lõikudel aga mitte. Kui aga liiklustihedus on juba selline, et ka sirge peal on enamikel juhtudel raske vastutulijate tõttu möödumisvõimalust leida, on see juba kivi tee-ehitajate laiskuse kapsaaeda, et pole viitsitud (tahetud, suudetud vms) välja ehitada kolme- või neljarajalist teed. Samuti ka juhtum, kus mingi lõik on sedavõrd kurviline, et on vaid mõned üksikud sirged, kus saab ohutult mööda sõita (nt Tallinna-Tartu mnt Kose-Mäo lõik). Siis lihtsalt pole muud teha, kui vahel aeglasema liikuri järel rahulikult sõita ja loota, et EV riigijuhid selle tee rekonstrueerimisse investeerimist kunagi vajalikuks peavad...