[valdo]

Kunagi tekkis mul ühe koolivennaga päris äge sõnasõda sellel teemal. Tema nimelt arvab, et 140km/h on Tartu maanteel täiesti normaalne kiirus. Sellest madalam kiirus oleks juba täielik "liiklusvoolu takistamine" nagu tema ütles. Ja mina oma seisukohtadega olen tema jaoks tropp küll. Ma ei tea kui palju sellise maailmavaatega inimesi on, aga konkreetne isend ajab mulle küll hirmu nahka. Esialgu ta õnneks veel maanteedel ei seikle.

140 km/h Tartu maantee kurvilisel ja rekonstrueerimata Kose-Mäo lõigul oleks küll seda väärt, et selle evitajale kuluks ära üks tõsisemat sorti karistus. Näiteks "preemiana" riigipoolset töö-kasvatuslaagrit kusagil paemurrus paemurdjana rasket tööd. 14 tundi päevas ilma puhkepäevadeta ning vähemagi looderdamise korral ees ootamas ülevaataja range käsi ning eelseisvast söögikorrast ärajätmine.

Selline karistus võib-olla mõjuks, rahatrahv näiteks rikkuritele küll mitte. Ja arestil pole lihtsalt mõtet, noort ja tervet meest niisama koikule logelema panna.

Ehk siis mina leian, et kui kuni 10-20 km/h kiiruseületamist on selline, ütleksin et leebe rikkumine, kus piisab häbi-häbi tegemisest ja  20-40 km/h on tõsine rikkumine, kus võiks järgneda mõjusad trahvid, siis üle 40 km/h on ikka tõeliselt räigelt nahaalne rikkumine, mida poolkogemata enam ei tee. Ning seda töö-kasvatuslaagrit ei oleks ka mõistlik rakendada mitte just päris esimesel +40 km/h, vaid ütleks näiteks et kolmandal korral, kus on selgelt näha, et tegu on korduva räige nahaalse rikkujaga, kellel on ühiskonna kooselureeglitest kinnipidamisega ikka VÄGA suuri raskusi... Esialgu hoiatavalt üheks kuuks. Kui kodanik oma eluviise ei muuda, siis järgmine kord juba kaheks kuuks jne.

Kuidagipidi peavad ju riik ja ühiskond inimese õigele teele tagasi tooma ja lõpetama olukorra, kus kodanik on kaaskodanike potentsiaalseks mõrtsukaks.