[heilo]

See maasturiga sõitmise turvalisus on imho suhteliselt psühholoogiline, sul võib küll kaks tonni rauda ümber olla, aga härra rekkajuhil on ikka rohkem ja härra taksojuhil on kõvasti kineetilist energiat kogutud. Nii et ma isiklikult võtaks (ja võtangi) pigem auto, millel on halvima vältimiseks piisavalt adekvaatne rooli- ja pidurisüsteem ning vedrustus. Moodsate väikeste autode seas on päris palju NCAPi viie tärni laureaate, nii et pole see passiivse turvalisuse asi ka nii hull midagi.

Olen nõus Jesperiga. Teedel liigub väga palju suurema massiga sõidukeid. Mina ei sõida maasturiga ja kuigi mul oleks vaja, kuna elan maal, ei saa ma seda endale lubada. Ma ei tekita stereotüüpi, kui väidan, et maasturite juhid käituvad enamusjaolt nii nagu denis oma tundeid väljendab. Samas leidub ka erandeid.
Jalakäijate seisukohast ei ole maasturid sõbralikud autod. Maastur kaitseb seda kõike, mis on "sees", kuid mitte seda, mis ette jääb. Tal ei ole süsteemi, mis väldiks kokkupõrget ettejäänud jalakäijaga? Ja siinkohal on väike/keskklassi autod ohutumad, kuna neil on madal esiots ning ohver ei jääks otseselt alla vaid lenduks kapotile. See ei tähenda, et see alati nii juhtub, kuid maasturiga võrreldes tekib vahe sisse.
Kõik see, mida maasturite vastu räägitakse on rohkem nende juhtide süü. Kui sul on tavalistest väikeautodest tonn raskem, suurem, laiem, kõrgem auto, siis lasub sinul ka suurem vastutus teiste ees, kelle kõrval sa liikled. Jutt pöördub tagasi sinna, et oluline osa on ikkagi rooli ja istme vahel, sest vastasel juhul võib teha üldise järelduse, et maasturi juht hoolib vaid iseendast.
Aga on ka erandeid.... ; miskipärast on see halvem alati paremini meeles.