[Mamba]

Olen ka läinud seda teed et igapäevasõiduks ostan autosid kui tarbeesemeid, ei pane sinna sisse mingit raha peale hädavajaliku, just nii et enamvähem liigub, valin just suuremaid ja mugavamaid eurooplasi mis jäävad ikka 90ndate algusesse, scorpad, omegad jne. 80ndate audi sigar on mul olnud töömasin kolm aastat 300 tuh läbisõit, läheb nagu loom, veab tonniseid koormaid ja ei virise, liigub, saab sõidetud küll nende roostehunnikutega ja mis seal ikka tahta sellise hinna eest ja kui enam ei sõida siis tükeldamisele ja uus, olen proovinud ka usa spordikat igapäevasõiduks, sõita on super, masinad on tugevad aga kui midagi juhtub siis on jama palju, see on lahe aga nüüd kahetsen, hobi olgu hobi ja nii mul edaspidi ka on, kraabitud uks 20 tuhat jne. iga teise oleks ammu vanarauaks saatnud aga selliseid masinaid ei saa. uut autot ei taha lihtsalt põhimõtte pärast, miks pean raiskama 50 tuhat aastas mitte millegi peale, 300 tonnine auto mille hind kukub esimese paari aastaga 50 tuhat aastas ja seda raha ei näe enam kunagi, kukub seni kuni hind on vanarauahind, see juhtub kuskil 10 kuni 20 aastaga, olenevalt autost, bemm, mersu, audi 20 aastat, opelid, fordid, ja kõik see muu kari neid veel hullemaid läheb 10 aastaga juba nii madalale et sõitva 90ndate masina saab kahe tuhande krooniga. Ja turvalised on need odavad uued autod ainult uuena esimesed paar aastat, poolraame enam 10 aastasel kesklassiautol põhimõtteliselt pole sest rooste on juba kõik nahka pannud, sama lugu ka põhja, küljekarpide ja uksepostidega ja sellisega õnnetusse satudes on tulemused üsna jubedad, kiirusel alla 60 km/h auto mida pole enam mõtet taastada sest kere on kõver aga ise veel elus sealt edasi juba mootor salongis ja kere kokku muljutud nagu paberkott. Ja mida see turvapadi aitab kui kere nii hapu et mootor sul kohe sealt padja tagant sülle vopsab. Heh aga endal pole plaanis kuhugi pihta põrutada nii et võtan selle riski ja kärutan nende roostehunnikutega kuni nende täieliku lagunemiseni välja ja jälle uued ja uued ja uued.