29-12-2006, 16:05 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 29-12-2006, 16:06 PM ja muutjaks oli valdo.)
Mis seal naljakat on? Kui osta ise üks korralik (taastamiskõlbulik) projekt, restaureerida ta põhjalikult ära - st uus värv, uued kummidetailid, palju aega, palju materjale, palju elektrit tööriistade jaoks jne, siis ega alla 85 tuhande müüa ei tahaks küll. Muidu kipub kahjudesse minema.
Iseasi on, kui enda jaoks teha - sel juhul tavaliselt aega ei loeta, üldkulumaterjale (nt sooja töökoja kütet) ka eriti mitte ja seepärast ka sellist rahasummat tavaliselt ei arvestata minevat restaureerimise peale. Kui aga teenustööna ja/või müügiks teha, siis PEAB lihtsalt kõike seda arvestama, et mitte kahjudesse jääda.
Iseasi on, kui enda jaoks teha - sel juhul tavaliselt aega ei loeta, üldkulumaterjale (nt sooja töökoja kütet) ka eriti mitte ja seepärast ka sellist rahasummat tavaliselt ei arvestata minevat restaureerimise peale. Kui aga teenustööna ja/või müügiks teha, siis PEAB lihtsalt kõike seda arvestama, et mitte kahjudesse jääda.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme septembri lõpuni avatud L.P 11-18