[valdo]

Ilus töö, kuid IMHO küsitud 85000 ja 115000 Eesti raha jätab müüjale päris rasvase katte, ostja leidmine aga küsitav...

Ostja leidmine võib olla küsitav, rasvase katte jätmine ON küsitav.

Kes vähegi "emmilistega" kokku on puutunud, see teab, et alla kahe-kolme kuu sellist iludust detailhaaval kohe mitte ei restaureeri. Tükke on nii palju ning tööd samuti.

OK, kolm kuud tihedat tööd, kui kõik ise teha agregaatidest kuni värvieemaldamisemni, eeltööni, värvimiseni jne. 115 / 3 = 38,3. Kui ma olen selline kuldsete kätega meistrimees, et suudan sellise tsikli perfektselt valmis teha, siis usun, et ma suudan leida endale ka sellise leiva teenimise ala, mis mulle ca 20-25 kuus kätte toob. Näiteks teen kaminaid, ahje, erikujulisi välisuksi vms... Ja see väike vahe ongi tooriku (projekti) raha, kulumaterjalide raha jms - paljaste kätega ei tee ju midagi.

Nimetatud numbrid ei ole kaasajal utoopia - avanenud euroturg on oi-kui-palju kuldsete kätega eestlastest töömehi ära tõmmanud ning paigalejääjate paigalejätmiseks on vägagi tihti selliseid rahasid makstud, kui mees ikka tõesti väärt mees on, mitte soss-sepp. Olgem ausad - oma kätega tegevatest kuldsetest meistrimeestest on Eestis juba KÕVASTI puudus.

Ehk me jõuame jälle välja sinnamaale, et kui taastada endale ja hobina, siis aega reeglina ei loeta rahaks ja seetõttu on hinnanumbrid hoopis teisest puust, kui võrrelda müügiks tegemisega.

Võrdluseks - Kurtnal väljas olevat kolmerattalist kaubaveojalgratast taastasin ma vaheaegadega 4 aastat. Ainuüksi kitsaste kuldsete triipkaunistuste maalimise peale kulus mul 3 VÄGA pikka päeva. Ja ainuüksi torureelingu (replika) valmistamise peale 2 pikka päeva (painutamine-keevitamine-lihvimine jms).