[Sillu]

Veidi lisainfot Paides toodetud teehöövlite ja ka tehase enda kohta:

Pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aastal otsustati Paidesse endise tikuvabriku territooriumile ehitada Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Maanteede Valitsuse Mehaaniline Keskremondi Töökoda. Ehitustööd jõudsid lõpule 1946. aasta alguses ning esialgu hakati töökojas remontima mootoreid ning sõjast säilinud teedemasinaid.

Samal, 1946. aastal hakkas insener Arnold Volberg konstrueerima veoauto GAZ-AA agregaatide (mootor, esi- ja tagasild) baasil teehöövlit, mis sai konstruktori perekonnanime esitähe järgi nimeks V-1.
    Esimene höövel sai valmis 1947. aastal ning sellega käidi 1948. aastal Tallinnas 1. mai demonstratsioonil. Ehkki V-1 oli oma konstruktsioonilt ka tollases mõistes üsna algeline, oli siiski tegu esimese tollases Nõukogude Liidus toodetud iseliikuva höövliga!

Peale V-1 valmimist jätkas A. Volberg uute teehöövlitüüpide konstrueerimist. Lühikeste ajavahemike järel valmisid höövlid V-3, V-4, V-5, V-6 ning V-8, kusjuures viimatinimetatu oli esimene Eestis toodetud raskemat tüüpi höövel.

1950.-tel aastatel nimetati Keskremonditöökoda ümber Paide Teedemasinate Tehaseks.

1951. aastal hakati veoauto GAZ-51 agregaatide baasil tootma Eesti esimest kolmeteljelist höövlit E-6-3.
   

1954. aastal alustas ins. Volberg teehöövli V-10 konstrueerimist.
    Sellel höövlil oli jõuallikaks juba linttraktorilt DT-54 tuttav diiselmootor D-54 ning ainukesena tollases Nõukogude Liidu teehöövliehituses kasutati tööseadmete hüdraulilist juhtimist mehaanilise asemel. Aastatel 1956-1962 toodeti 2040 teehöövlit V-10.

1962. aastal allutati Paide Teedemasinate Tehas tootmiskoondisele Talleks, kuhu kuulusid veel Tallinna Ekskavaatoritehas ning filiaalid Viljandis ja Mõisakülas.

1958. aastal hakati Paide Teedemasinate Tehase vastasutatud konstrueerimisbüroos insener Villem Grossi juhtimisel konstrueerima täiustatud konstruktsiooniga teehöövlit, mis sai juba üleliidulise standardi järgi margitähiseks D-512. Esimene katsepartii valmis 1962. aasta lõpul. Jõuallikaks oli teehöövlil D-512 linttraktori T-74 mootor SMD-14A ning esimese Paides toodetud höövlina oli D-512 varustatud rooli hüdrovõimendiga. Paraku aga lõppes teehöövlite tootmine Paides juba 1966. aastal, mil Moskvas otsustati, et Talleks peab suurendama kettekskavaatorite tootmist, mis olid koondise põhitoodanguks. Kuna selleks vajati hädasti tootmisvõimsusi, siis otsustatigi teehöövlite tootmine Paide tehases lõpetada. Sellega jäi D-512 viimaseks Paides toodetud teehöövliks. Kokku toodeti aastatel 1962-1966 1675 teehöövlit D-512.

19 aasta jooksul toodeti Paides kokku 4348 teehöövlit, millest enamiku moodustasid höövlid V-10 ja D-512. Vaatamata tootmise lõpetamisele jäid Paides toodetud teehöövlid, eeskätt V-10 ja D-512, Eestis laialt levinud teedemasinateks veel paljudeks aastateks ning palju kasutati neid ka teistes liiduvabariikides.

Postituses kasutatud V-1 ja E-6-3 pildid on pärit Eesti Maanteemuuseumi arhiivist, mille eest kuuluvad tänud muuseumi arhivaarile hr. Rain Rikasele.

Kirjandust Paides toodetud teehöövlite kohta:

Insener Arnold Volberg ja tema höövlid/ Tee ajalugu! Eesti Maanteemuuseumi püsinäitus - Eesti Maanteemuuseumi väljaanne, 2006, lk. 110

Harry-Aleksander Lensmann. Eesti autogreiderid/ Ühe masinaehitajate rühma lugu - Tallinn: TTÜ, 2003, lk. 92