[oldmoped]

No minu vanaaegne arusaam asjadest selline,et oma autost peaks ikka üht-teist jooksvalt teadma.

Võin ausalt tunnistada, et igapäevliikuri hingeelus toimuv jätab mind täiesti külmaks. See on tarbeese liikumiseks punktist a punkti b. Kui midagi peaks katki minema või hakkama kahtlast häält tegema, siis viin teenindusse. Ei ole viitsinud isegi tehnilisest passist vaadata, palju tal kw'sid on. Korra rikkusin oma põhimõtet ja kruvisn ostetud "bolt on" haakekonksu ise külge, kuna teeninduses oli vaba aeg alles kolme päeva pärast aga mul oli kohe tarvis käru taha võtta. Korra olen ka esitule pirnid ära vahetanud, kui üks esimese aasta lõpus läbi põles panin mõlemad kohe uued, kuna tundus, et aeg sai lihtsalt otsa ja sai korraga tehtud (ei pidanud tervet autot osadeks võtma, piisas kapoti avamisest ja kummiluti eemaldamisest).
Kui tahan tehnikaga tegeleda ja masinaid ehitada-remontida, siis teen seda omal vabal valikul ja hobina (ja selleks on mul tööpõldu kõvasti), mitte sellepärast, et see on (füüsiline)hädavajadus. Samas naudin moskvitshi ja võrriga sõitmist tunduvalt rohkem, kuna teen seda siis, kui see mulle lihtsalt meeldib.

Absurdsuseni ja jaburduseni viidud kontrolli või inseneride mõtlemisvea leidsin kunagi omatud Moto Guzzi mootorrattal - süüteaju sai mingi kontrollahela läbi ohutulede süsteemi. St seda, et kui läks ohutuledel näiteks mingil põhjusel kaitse läbi, siis jäi mootor seisma... ja nii siis seisidki teeääres... ja isegi ohutulesid ei saanud peale panna.