[valdo]

Valdole täienudseks, et mis mulle pinda käib on see , et euroremonditud teede äärde kaevatakse mingid üüratud järsud kraavid. Miks see hea on. Tean mitut teed mis sellega ära rikutud. Kui nt muidu lõppeks teelt väljasõit (kasvõi nt ohu korral) pisema ehmatusega ja paari kriimuga siis sellised järsakud lõhuvad auto täielikult.

Kraavide eesmärk on teatavasti niiskusrežiimi muutmine liigniiskuse eemaldamise teel pinnasest, teetammist jm. Vesi/niiskus koosmõjus külmetamise/sulamisega ning eriti just äsja ülessulanud teetarindite koormamisega raskete sõidukite poolt lõhuvad tammi. Tulemuseks on asjaolu, et pinnakatteremondiga laudsiledaks tehtud tee vajub üsna mõnegi aastaga lohku, mühku, treppi jne. Nõukaaajal oli see nähtus meie tee-ehituses ülitüüpiline, eriti aga taastatud EV alguses, kui teedele ilmusid üli-raskekaalulised rekkad, mida nõukaajal polnud (Vrd nt Rakvere-Paide maantee Käravete-Aravete-Ahula lõik).

Mis puudutab kraavide sügavust, siis selle määrab sageli asjaolu, et vesi voolab siiski kõrgemalt madalamale.  Ja kõik teeäärsed kraavid peavad kindla pideva langusega kusagile peakraavidesse välja jõudma, olenemata maastiku lainelisusest, künklikkusest jm.

Jah, olukorda päästaks vahel ehk laiemad teepeenrad ehk siis kraavi viimine teest kaugemale. Aga nagu ma mainisin, on see raha taga ning maapiirkondades tihti ka eravalduste taga - paljud omanikud ei ole nõus tee rekonstrueerimise nimel loovutama sentimeetritki oma maast (nt kurikuulus Väike-Emajõe silla näide Tartu-Valga maanteel).