[eberhard]

Kindlasti on mõni siitseltskonnast külastanud mõnda nõukogude autotehast (ma ei mõtle, et 50ndatel, aga hiljem) Huvitav oleks teada mis tegelikult toimus .

Töökultuur, kaader ja muud parameetrid olid NLiidu ettevõtetel ja ka suuretttevõtete eri struktuuriüksuste-tsehhide vahel totaalselt erinevad. 50-datel olid autotööstuse lipulaevad ZIS ja GAZ ehk vastavalt Stalini ja Molotovi nimeline tehas ja lõpuotsas perifeeriaettevõtted a la Odessa autobussitehas,  Tartu ART või Jeraz jne. Jerazi toodangu madal kvliteet oli  krooniliselt kehv, GAZ suutis vähemalt 70-date keskpaigani mingit taset hoida.
Just mõni päev tagasi rääkis mulle autojuht kuidas noore mehena oli 70-date lõpus saadetud tooma uusi autobusse "Liaz" tehasest. Tehase plaan olnud toota igas kuus 30 autobussi, aga südamerahuga toodeti poole vähem. Seetõttu tulid asutused neile eraldatud sõidukitele ise varavalges järele, et oleks midagi kabedamat valida-peaasi et kõik küljes oleks ja ikka käima läheks. Tehases alanud töö kell 8 hommikul, kuid peale läbilõikavat vilet oli tehases surmavaikus: isegi ei pandud tsehhides valgustust põlema-mingit mõtet ei olnud minna ei kontorit ega töölisi oma autobussijutuga tülitama. Siis kuskil poole üheksa paiku loivanud üksikud rähmaste nägudega mehed tehaseväravast välja ja teinud mõned hõlma all välja tassitud osad otse tänaval rahaks. Raha käes, mindi tehase vastas asuvasse poodi ja osteti võrgutäis "parmatuhat". Kella üheksa aegu pandi juba tehases kompressor tööle ja tsehhide akendesse ilmus valgus, kell kümme tõmmati tehaseväravad lahti ja võis minna valima valmistoodangut. Mis sealt platsilt lõpuks valida õnnestus on juba eraldi jutustus.