[Sillu]

1950.-te aastate keskpaigaks hakkas traktori MTZ-2 konstruktsioon üha kasvavatele nõudmistele jalgu jääma, kusjuures üheks peamiseks puuduseks oli väike transpordikiirus - 13 km/h.

Nii ilmusid perioodil 1955-1956 traktori MTZ-2 moderniseerimise tulemusena traktorid MTZ-5 (1956), MTZ-5L ja MTZ-5M (1957).


Võrrelduna traktoriga MTZ-2, oli traktoril MTZ-5 kasutusel suurema võimsusega ja ökonoomsem mootor, sõltumatu lülitusega jõuvõtuvõll ning lahusagregaatne, s.t. väljaviidavate silindritega hüdrosüsteem.

1950.-te aastate lõpul moderniseeriti nimetatud traktoreid veel ning alates 1959. aastast toodeti traktoreid MTZ-5LS ja MTZ-5MS.

Täht "S" (originaalis slaavi täht) traktorite markeeringus tähendas "skorostnoi", s.t. kiirtraktor. Mudelitel -MS ja -LS tõsteti mootori võimsust kuni 48 hj.-ni senise 45 hj. asemel. Nimetatud traktoritel oli kasutusel 10-käiguline käigukast (10 käiku edaspidi ning kaks tagurpidi) ning see võimaldas traktoritel liikuda kiirustel 1,93 kuni 22 km/h (traktori MTZ-2 suurim kiirus, nagu mäletame, oli 13 km/h).

Aastatel 1959 kuni 1961 toodeti ka vedava esisillaga traktoreid MTZ-7, MTZ-7L, MTZ-7M, MTZ-7LS ning MTZ-7MS.

Traktori MTZ-7 esimestel katseeksemplaridel oli kasutusel sõjaväe maastikuauto GAZ-67 esisild, mis aga hiljem selle ebapiisava tugevuse tõttu asendati veoauto GAZ-63 omaga. Nimetatud traktorite puuduseks aga olid ebapiisav kliirens esisilla keskosa all ning esisilla rööpme (jooksulaiuse) ebapiisav reguleerimisulatus. Eeltoodud puuduste tõttu oli raskendatud kõnealuste traktorite kasutamine kultuuride vaheltharimiseks.

Ligikaudu samal perioodil - 1950.-te aastate lõpp-1960.-te algus - alustati kabiinide valmistamist traktoritele Belaruss paigaldamiseks.