[Ishijupp]

ehh, nostalgia nostalgiaks ja tehnika tehnikaks... minu esimene auto oli kõrvukas seebikarp. Sõitsin temaga 12 kuud ja mootorit sain maha võtta 13 korda. Tore statistika, ehh? tore meenutada, aga sisikond hakkas keema küll kui autos olid abikaasa 1 aastase tütrega, väljas temperatuur -27 ja sappar lõpetas töölepingu- tagasiteel Valgast Tallinnasse. Jäime ellu ja meenutused soojad, aga ega ikka head sõna vene tehnika jaoks ei leidu küll. Kollektsionäärina küll, aga siis oli see sappar igapäeva sõiduk. Seepärast on tore lugeda neid iroonilisi märkusi, kuna need on tõesed. Tänasel päeval oman teatud respekti selle tehnika vastu küll- aga seda ainult senikaua, kuni ei pea kasutama igapäeva sõiduvahendina....
p.s. Izhid ja dneprid rahuldavad mu nostalgiavajadused täielikult, nendega olen rahul

No mul oli ka 968 kõrvadega,40hj ja käigud vastupidi.72 aasta masin oli,sai teine soetatud 78.aastal(mais) ja müüdud 81 aasta mais.Mootor käis maha vaid 2 korda.Esimana kord käigukasti arstimiseks ja teine kord mootori vahetamiseks.Nuka hammasratas sai südamikult lahti ja lihtsam ,kiirem ja lõpuks ka odavam oli kogu kone vahetada.Muuseas aastavahetus 78/79 oli eriti karm.Aga ikkagi meenutan seda autot muigelsui,soojusega.Praegune auto on sootuks teistsugune,aga mõnigi kord meenutan seda head mis oli vene autodel.See aga pole tegelikult samane kasutusMUGAVUSEGA.
Flanagan

Jah, esimene auto, enneolematu vabadus jms, aga minu kõrvikul oli ilmselt motoressurss oluliselt rohkem läbi saanud, sellest ka meie kogemuste erinevus. Ja teist korda ei tahaks kuidagi istuda aastase lapse kõrval ja vaadata, kuidas termomeetri osuti langeb 10 kraadi 10 minutiga... Aga ka sellise auto omamine oli kõikevõitev õnnetunne Mida tahtsin öelda- vaatamata nostalgiahõngulisele austusele loen hea meelega selliseid iroonilisevõitu kirjatükke, minu kogemused IRL vastavad sellele irooniale