[Stemugram]

Siin http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path=...01/0000234&curr=24
Väike-Maarja koguduse alla on sündinud 06.01.1892 keegi Mardi poeg Karla Adolph Ots

See peaks vist õige isik olema. Leidsin Googlest veel sellise teksti
Link

SIMUNA PIIRKONNA AJALUGU
Kurtna küla oli sünnikohaks ühele väljapaistvale Nõukogude majandustegelsele. Siin sündis 1892. aastal vaesuvas talupojaperekonnas Karl Ots. 11- aastaselt alustas ta tööd võõraste juures.

Vrasti kolis perekond Narva, sealt Tallinna, kus Karl Ots asus raudteekoolis õppima. 1908-1914 töötas ta raudteetehases treialina, vedurijuhi abina, sõjasadamas remonditöölisena. 1914. aastal kutsuti ta armeesse. Oma eluloos kirjutas ta : “Alates Veebruarirevolutsioonist võtsin aktiivselt osa revolutsioonilisest liikumisest. Olin algul roodu-, hiljem pataljonikomitee liige. Alates juunikuust liitusin tihedalt bolsevikega ning sain peagi roodu bolsevistlikult meelestatud osa juhiks. Septembrikuus paigutati meie rood ümber Pihkva oblasstisse Novosokolniki jaama. Seal valiti mind kohe kohalikku Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukokku. Partei nimel võtsin Novosokolnikis osa revolutsioonilise riigipöörde läbiviimisest. Novembri alguses sain Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Revolutsioonilise Komitee esimeheks, millisele kohale jäin 1919. aastani.” Aastail 1919-1922 oli K. Ots Pihkva kubermangu TSN Täitevkomitee esimees. Aastail1922-1924 töötas ta Venemaa Kommunistliku (bolsevike) Partei keskkomitee Loodebüroo volinikuna Volhovi hüdroelektrijaama ehitusel, kus tutvus S. M. Kiroviga, kelle lähedasse sõpruskonda kuulus elu lõpuni. 1930. aastal usaldati K. Otsale Leningradi ühe suurema tehase “Krasnõi Putilovets” juhtimine. Tema soovitajaks sellele ametikohale oli S. M. Kirov. Kuue aasta jooksul saavutas tehas märkimisväärseid tulemusi. Oma mälestustes kirjutas K. Ots: “Tehases tormitses ajastu kiire elurütm. Tööliste ülekeev energia otsis pingutult teid suure traktoriteprogrammi täitmiseks. Seda isegi ajal, kui suur osa seadmeid oli veel paigaldamata. Olukord oli raske ja keeruline. Tootmis edasi viia oli ainult võimalik tänu sellele püsivale tähelepanule, mida osutas tehasele seltsimees Kirov. Ta abistas meid nii suurtes kui väikestes ettevõtmistes. K. Otsa juhtimise ajal toimusid tehases suured muutused: hakati valmistama 750-tonnise kandejõuga raudteekraanasid, kullakaevandustele saadeti esimesed kullaliiva uhtmise masinad, valmis esimene partii kodumaisi sõiduautosid L-1. Ühes ettekandes NSV Liidu Rahvamajanduse Kõrgema Nõukogu esimehele kirjutas K. Ots: “3600 traktorit “Putilovski Fordson” on kokku monteeritud enne tähtaega. See on meie järjekordne panus sotsialismi võiduks.” Kõrgelt tunnustab K. Otsa tööd G. Ordzonikidze käskkiri: “Rõhutan Kirovi tehase direktori sm. K. Otsa erakordseid teeneid, kelle kuueaastase juhtimisperioodi jooksul on tehas teinud silmapaistvaid edusamme. On organiseeritud spetsiaalsete terasmarkide tootmine; valmistatud kompressoreid, trubiine, künni traktoreid, seadmeid raudteele, Moskva metroole, Moskva- Volga kanalile ja muudele objektidele. Teen ettepaneku asetada Kirovi tehasesse K. Otsa kui selle eesrindliku organisaatori memoriaaltahvel.”

1936. aastal suunas partei K. Otsa Tseljabinskisse uue suure masinaehitusettevõtte ehitusele. Järgmise aasta 27. juunil K. Ots suri Tseljabinskis.

K.Ots oli valitud Venemaa Kommunistliku (bolsevike) Partei IX ja X kongressi ning III, VIII ja IX ülevenemaalise nõukogude kongressi delegaadiks. Aastail 1920-1921 oli ta ülevenemaalise kesktäitevkomitee liige. 1932. aastal autasustati teda Lenini ordeniga.