20-02-2007, 17:26 PM
T-40 hüdrosüsteemist traktori haakes oleval kärul puutõstuki käivitamine häid tulemusi ei anna. Saab ainult tõestada, et ta liigub siiski. Nimelt traktori hüdrojagaja klapp avaneb rõhul 130 atm . Puutõstuk vajab tulemuslikuks tööks osadel operatsioonidel 170 atm rõhku. Lisaks vähendab T-40 hüdrosusteemi efektiivsust traktori roolivõimendi, mida toidab hüdrosüsteemiga sama hüdropump . See on hüdrosusteemiga ühendatud põhimõttel, et kõigepealt saab roolivõimendi tööks vajaliku surve ja koguse õli. Mis sellest üle jääb , läheb hüdrosüsteemi toitmiseks.
Hammasrataspumba käitamine traktori jõuvõtuvõllilt vajab kiirendavat reduktorit, et saavutada pumbale tootlikust. Lisaks mõjutab hammasrataspumba tootlikust selle kulumise aste. Sobiva suuruse ja ülekandega reduktoreid T-40 jõuvõtuvõllile kinnitamiseks ei ole lihtne leida.
Pakun välja enda poolt ca 15 aastat tagasi tehtud lahenduse puutõstuki hüdrosüsteemi käitamiseks. Kasutasin nimelt kolbhüromootorit (kõvera korpusega) , mida ajab ringi traktori jõuvõtuvõll otse ilma vahereduktorita. Sellise hüdromootori pumbana kasutamise eeliseks on see, et ta annab alati kõigil pööretel vajaliku töösurve ja normaalseks tõstuki tööks vajaliku tootlikuse saab traktori tühikäigupööretel kätte. Et säästa jõuvõtuvõlli ja hüdromootori laagreid ning ära hoida võllide murdumisi on mõistlik jõuvõtuvõll hüdromootoriga ühendada läbi paenduva muhvi. Probleem nimelt selles, et külasepikojas ei õnnestu hüdromootori traktori külge kinnituse kronsteini piisavalt täpset teha, et võllid jäiga muhviga ühendada. Hüdromootori valikul peab silmas pidama, et see saaks paraja mahuga . Nimelt on igale taolisele agregaadile peale kirjutatud, kui suur on hüdromootori võlli ühe täispöörde korral teda läbiva õli maht kuupsentimeetrites. Mõõtes traktori jõuvõtuvõlli pöörded mootorit säästval reziimil saame arvutada installeritava pumba tootlikuse ajaühikus. Kui on teada ka puutõstuki normaalseks tööks vajalik õli hulk, saame otsustada nende omavahelise sobivuse üle. Enda kogemusest NOKA 36 tõstuki käitamiseks piisab 60 kuupsentimeetrise mahuga hüdromootorist.
Hetkel häid pilte selle lahenduse kohta ei ole lisada . Võimalik on need teha.
Hammasrataspumba käitamine traktori jõuvõtuvõllilt vajab kiirendavat reduktorit, et saavutada pumbale tootlikust. Lisaks mõjutab hammasrataspumba tootlikust selle kulumise aste. Sobiva suuruse ja ülekandega reduktoreid T-40 jõuvõtuvõllile kinnitamiseks ei ole lihtne leida.
Pakun välja enda poolt ca 15 aastat tagasi tehtud lahenduse puutõstuki hüdrosüsteemi käitamiseks. Kasutasin nimelt kolbhüromootorit (kõvera korpusega) , mida ajab ringi traktori jõuvõtuvõll otse ilma vahereduktorita. Sellise hüdromootori pumbana kasutamise eeliseks on see, et ta annab alati kõigil pööretel vajaliku töösurve ja normaalseks tõstuki tööks vajaliku tootlikuse saab traktori tühikäigupööretel kätte. Et säästa jõuvõtuvõlli ja hüdromootori laagreid ning ära hoida võllide murdumisi on mõistlik jõuvõtuvõll hüdromootoriga ühendada läbi paenduva muhvi. Probleem nimelt selles, et külasepikojas ei õnnestu hüdromootori traktori külge kinnituse kronsteini piisavalt täpset teha, et võllid jäiga muhviga ühendada. Hüdromootori valikul peab silmas pidama, et see saaks paraja mahuga . Nimelt on igale taolisele agregaadile peale kirjutatud, kui suur on hüdromootori võlli ühe täispöörde korral teda läbiva õli maht kuupsentimeetrites. Mõõtes traktori jõuvõtuvõlli pöörded mootorit säästval reziimil saame arvutada installeritava pumba tootlikuse ajaühikus. Kui on teada ka puutõstuki normaalseks tööks vajalik õli hulk, saame otsustada nende omavahelise sobivuse üle. Enda kogemusest NOKA 36 tõstuki käitamiseks piisab 60 kuupsentimeetrise mahuga hüdromootorist.
Hetkel häid pilte selle lahenduse kohta ei ole lisada . Võimalik on need teha.