[13piisab]

vanametalli viimine pole vanatehnika vastu käe tõstmine - lihtsalt hobitegijal (nagu mina) läheks aega liig palju ning viisteist aastat vana Fordi põhja keevitamine oleks enda ajakulu (hobitegijal läheb koledalt aega) tõttu kordades kallim, kui vähemussitanud masina ostmine. Opelite näitel on masinal ja masinal vahe - mul rändab üks '91a masin kevadel Kuusakoskisse, kuna põhi on lihtsalt ära mädanenud. Samas teised isendid (kah opelid; üks on isegi täpselt samast aastast) vajasid vaid karpide-tiivakaarte vahetamist.

keevitamistega on mul endal kogemus, et tiivakaared või karbid, mis on ca 1cm vahedega kinni lastud, omavad ohtu mingi aja möödudes (6..12 kuud) siiski pragu sisse tõmmata. Eks see ole ka keevitusest kinni - see keevitus, mida "oma kogemuse" all mainitaval kahel masinal kasutasin, ei olnud tõesti hea. Silikoon/kerehermeetik pole siiski vahend, mille tugevusele otseselt loota tuleks - ta on ju viimistlusvahend. Aga jah, minu Ehitajate teel veedetud aastad kulusid teisteks tegemisteks - mehaanikute poolt kardetud tugevusõpetusest ei tea ma midagi.

varuosaplekk: asendusplekk ei pea ju paks olema - eelkõige tuleb muretseda tema korrosioonikindla katmise pärast. Pealpool enne pahtlit aktiivkrunt+krunt, seespool samuti võimaluse korral need, aga ligipääsetavuse piiratuse korral kerevaha või vedelad korrosioonitõrjeained. On ju isegi lehtvedrudega mosu poolraamid max 1mm plekist - ning niikaua kui rooste pole tõsist laastamistööd teinud, ei kipu ka vedru salongi/pagaasnikusse