25-02-2007, 21:55 PM
Olin siis alles väike poisipõnn, nii umbes 5-6 aastane, kui ma päevad otsa isaga kaasas sõitsin. Autoks oli ЗиЛ MM3-45023.
Ükskord hilja õhtul, kui me kodu poole sõitsime (mina poolunes, aga ikkagi vaja kaasas loksuda
) nägime aknast äkki, kuidas üks ratas meist mööda "kihutas".
Jäime siis seisma, et asja uurida - üks tagumisest topelrattast oli küljest ära tulnud. Noh, läksime ja otsisime selle "kadunukese" siis üles...
Aga võta näpust, pole ju mutreid, millega uuesti kinni keerata!
Vanu üles ka ei leidnud. Ega's midagi, ratas (suure vaevaga, sest ma olin koos isaga üksi) kasti ja kodupoole edasi.
Selle kuulsin isa käest:
Tema oli sõjaväes mehaanik olnud ja pidi terve rodu ЗиЛ-131'tesi sõitma panema. Üksi aga raske teha ja kutsus omale ühe tšurka appi.
Isa ütles "Vala õli mootorisse"
Tšurka küsis:"Kui palju?"
Isa vastas:"Täis ikka!"
Isa läks siis edasi nokitsema ja tagasi tulles vaatas, et vennike oli mootorid
kõrini õli täis valanud!
Ükskord hilja õhtul, kui me kodu poole sõitsime (mina poolunes, aga ikkagi vaja kaasas loksuda
) nägime aknast äkki, kuidas üks ratas meist mööda "kihutas".Jäime siis seisma, et asja uurida - üks tagumisest topelrattast oli küljest ära tulnud. Noh, läksime ja otsisime selle "kadunukese" siis üles...
Aga võta näpust, pole ju mutreid, millega uuesti kinni keerata!
Vanu üles ka ei leidnud. Ega's midagi, ratas (suure vaevaga, sest ma olin koos isaga üksi) kasti ja kodupoole edasi.
Selle kuulsin isa käest:
Tema oli sõjaväes mehaanik olnud ja pidi terve rodu ЗиЛ-131'tesi sõitma panema. Üksi aga raske teha ja kutsus omale ühe tšurka appi.
Isa ütles "Vala õli mootorisse"
Tšurka küsis:"Kui palju?"
Isa vastas:"Täis ikka!"
Isa läks siis edasi nokitsema ja tagasi tulles vaatas, et vennike oli mootorid
kõrini õli täis valanud!