[muuseumipapa]

Palju neid T-150K-sid venekroonus transportvedukina kasutati ei tea, aga insener-tehnilises väeosas kasutati neid tankitõrje kraavide ja kaevikute kaevamisel. Margiks oli PZM-2. Käigukast oli kolme käiguline, kiirendatud ja tagasikäik lülitati samuti roolisambal olevast käigukangist, salongis spidomeeter oli sarnane nagu PAZ-652el ja jooksis 50 km/h välja. Lisaks oli kabiinis veel käsi küttepump. Kaevikukaevamiseks oli tigukäik. Mul õnnestus üks selline tehasest tulnud monstrum sissetöötada talvel autopargis lund lükates ja kevadel siis sai konserveeritud ja pukkidele tõstetud. Kabiinil sai veel katuse koos esi-ja tagaklaasidega maha võtta. Hüdrosüsteem oli neil ka kuidagi imelik. Äärmised hüdrojagaja sektsioonid töötasid läbi keskmise sektsiooni, mille kang tuli ette lükata ja fikseerida. Ma ise arvan, et see tulenes sellest, et neil oli veel palju elektriliselt juhitavaid jagajaklappe kaevikukaevaja funktsioonide ja vintsi jaoks. Töötavana ma sellist riistapuud ei ole aga ise näinud(ma mõtlen kraave kaevamas).

Veetes 6 esimest kuud vene kroonust Tapa sõjaväeosas utšebkas (koolis), sain selle läbimisel PZM-i juht-mehaaniku load. Ainult minu poolt õpitud masin oli T-125, millel mäletamist mööda kuuesilindriline diiselmootor. Peale kooli lõpetamist õnnestus jääda terveks teenistusajaks Tapale ja näha ka uute, PZM-2 tulekut. Need siis juba T-150 baasil.