[peeterpaul]

Kas keegi vaatas vm seadusaktide loetelust kahesuguse otstarbega kaupade määrust?
3 lk, üldmärkused I lisa kohta, punktid 1,2,3.
Vabandan ette, mul ei ole juura, vaid majandusalane haridus, kuid minuarust andis kodanik Haarald liiga vara alla.
Minu arust on need punktid kullafondi kuuluvad, sest selgitavad tavakodanikule (loe: annavad tegevusjuhiseid kimbatuses riigiametnikule) tema õigusi vaidluses riigiga (loe: annavad alust hoida riigiametnikul südametunnistus puhas ja ametikoht alles pärast otsustamist /mis on nende puhul suurim probleem/).
Kuidas mina seda näen, vastus lihtne - peegelpildis. Vaadake neid punkte, mida nad kohustavad ja siis mõelge rahulikult, millest nad vabastavad.
Ma päris tühja koha pealt sõna ei võta, olen ise korra kohtus käinud. Sinnamineku põhjus pole tähtis, tulemus oli minu jaoks positiivne aga selles mõttes, et andis kindluse selles osas, et riik on minu jaoks ja mina olen üks selle osa. Oleksin võinud ka vabalt tappa saada ja rahaliselt väga valusalt. Lihtsalt see mental barrier on nii kõva ja sa ei julge seda sammu ette võtta. Kusjuures viimases astmes (kaks esimest ei pidanud mina minema) ei tulnud jurist minuga kaasa, andis vaid soovitused kaasa ja MA VÕITSIN. Mitte bravuuriga, mitte sõnamulinaga aga lihtsalt. Ma ei osanud püsti tõusta kui vaja, ei osanud pöörduda kohtuniku poole etiketi kohaselt, aga ma võitsin. Sest mul oli mure ja see oli minu mure. Mitte mingi MTÜ MAEITAHAETMAJULAMMUTATAKS, vaid minu. Lennukist vaadatuna väike, mõttetu - aga mulle ülioluline.

Bottom line: need seadused, mida kirutud, on kasutades Pr. Helle Särgava sõnu täiesti korralikud. Põhjamaade õigussüsteemi tuleks piltlikult veidi rikastada anglo-ameerika nn. kaasuste ja pretsedentide omaga. Kindlasti ei süüdista kedagi, lihtsalt konstateerin kurvalt fakti, et kõigi teiste huvitatud osapoolte jaoks jäi aluspretsedent loomata.

P.S.S. Plyval'i mainitud kärukonksu probleemid lahendavad need kolm punkti elegantselt ära.