[valdo]

Eriti häirivat mõju võib mastaabi muutmine avaldada korrapärase mustriga kujutistele (graafikud, skeemid). Samuti tekivad *.bmp -> *.jpg üleminekul värvi ning teravuse kaod kontrastsetel joontel ning muudel pisidetailidel. Antud juhul olid jäädvustatud taimed ning mälu kokkuhoid oluline nii piiratud mahu kui lingi avanemise kiiruse tõttu. Seejuures kvaliteedi halvenemist vähemalt esmapilgul ei märganud, oma osa võis olla ka sellel, et pildid juba eelnevalt fotoka poolt pakitud
ning mõnede mõõtmeidki MS Paintis muudetud.

Korralikud pildid tehakse/säilitatakse siiski RAW või pakkimata TIFF vormingus, mitte JPEGis. Kui JPEG on siiski hädavajalik (nt kui kaamera vaid sellesse vormingusse salvestab), siis vaid kõrgtihedusega.

Korralikumad pilditöötlusprogrammid (nt Paint Shop Pro) lasevad muide JPEGi korral palju parameetreid ka valida, mida ma tihti paljus ka kasutan, kui vajalik on lõpptulemuse viimine JPEGi.

Kui võtta mingi keskmine pilt, siis on sellel järgmised omadused, mis õigustavad pakkimist:
1)kui üldine vaade, siis lähevad detailid kaotsi juba pildistamisel
  (väike resolutsioon, käsi/tugi väriseb, varjud liiguvad tuule mõjul)
  -oma kogemus, pildi teravustamine õnnestub puule nõjatudes,
   zoom-i vähendades jne.

Pildistamisel tuleb ISO/ava/säri valida vastavalt olukorrale. Kui aparaadil pole värinastabilisaatorit, siis on alla 1/40 säriga terava pildi tegemine üliproblemaatiline. Esimese tegevusena tuleb muidugi ava keerata maksimaalse peale, siis ka ISO 400 peale (kuigi see suurendab müra), kuid kui sellest on vähe, tuleb mõelda kas välgu või statiivi peale. Või kallima kaamera peale, millel on värinastabilisaator.

Tehnika pildistamisel on see hea omadus, et midagi ei lähe "eest ära", Sul on piisavalt aega ava/ISO/säri jm sätinguid paika ajada. Vahest krutin minut aega kaamerat, enne kui järjekordse plõksu teen.

Muidugi... ringi sõites on mul igaks juhuks kolmjalg ka autos... kasvõi öövõtete jaoks.

2)lähedalt pildistatud nn. ,,udukogud" - siiani pole vähemalt mul  
   õnnestunud pilti korralikult teravustada, hoides aparaati käes.
   Kui aega tekib, peaks statiivi valmistama.

Lähedalt pildistamiseks on makrofunktsioon. Udukogu tähendab seda, et pole kas korralikku kaamerat või ei oska kasutaja sellega ringi käia.
Ma oma Sony 717ga teravustan üsna tihti mõne cm kaugusel kaamerast olevast esemest  pilti tehes muide käsitsi... nii ligidalt automaati alati ei saa usaldada, oma silma/kätt aga küll.

3),,udukogud" on suurte mõõtmetega, detailsus pakkimisel oluliselt
   kannatada ei saa. Tavaliselt käivad need mingi üldisema pildiga
   kaasas ning on lisatud huvitavamate osade väljatoomiseks.

Korralikul pildistajal "udukogusid" ei teki. "Udukogu" viitab kas valele säriajale (ilma värinastabilisaatgorita liiga pikk säri) või valele teravustamisele. Loodetavasti jäävad igal vähegi korralikumal pildistajal "udukogud" kaamera õppimise/katsetamise staadiumisse...

Lisaks on makropiltidel väga oluline sügavusteravus, st teravustamine õigele detailile. Sügavusteravuse ulatust suurendab ava vähendamine, kuid seda saab teha ainult selle piirini, kus ava vähenemisega koos suurenev säriaeg kannatab veel teravat pilti teha... Mina tavaliselt keeran 1/40 juures sel juhul ava minimaalseks, mis saab.

Seega ei tasuks pakkida näiteks raamatutes või ebaühtlase pinnaga kandjal leiduvaid elektrilisi ning muid skeeme ning jooniseid, sest nii võib kaduda loetavus.

Enne veebi panekut tasub ikka pakkida, muidu ummistame veebi ära. Kuid seda tuleb teha oskuslikult, et mitte detailsust kaotada.