[Jansa]

Jespri soovitus täitsa asine kusjuures. Mina olin kuskil kümme aastat nö autoinimene, pold aimugi bussidest-trollidest-marsadest. Niipalju, kui lapsepõlvest meelde oli jäänd, niipalju teadsin. 36-te näiteks
Nüüd olen priske kuu aega (ok, on jah statistikaks vähevõitu) kesklinnas 9-17 tööl käinud ja võin öelda, et see ühistransa täitsa toimib, vähemasti Õismäelt. Misiganes tipp- või muu tund ka pole, nii poole tunniga saab ikka linna, mõni minut siia-sinna. Ekspressiga 20 minti. Marsa kah kuskil 20 minti, aint jube kitsas on ja mõtetult kallis, seda tarvitan harva.
Orienteerun juba väljumisaegades ja intervallides. Esimesi on suht mõtetu meelde jätta, eriti trollide puhul, kuna neid käib kibedamatel aegadel- uskumatu küll- iga 4-5 mindi takka.
Harjutasin tegelt varem ka juba, naisuke õpetas niiöelda Mina õpetasin teda autoga, tema mind trolliga sõitma Alul oli muidugi raske, tehnika tundus jube peldik ja juhid närvilised tropid, aga ajapikku sellega harjus. Knihv on selles, et istuma tuleb saada, see leevendab nii mõndagi, annab vabadust mõtteid mujale viia. Enam ei häiri peldik tehnika ega närviline liiklus. See pole minu asi, juht tõmbleb, tema töö.
Vabadust annab ühistransa veel ühel moel- peale viit sammud peatuse poole, astud sisse mõnda pubbi, teed kannu, astud edasi Mõnus, ausalt.
Ja teine hea külg on see, et oma autoga, mis suurema osa nädalast nüüd seisab, sõitma minnes on hoopis võimsam emotsioon. Lausa lust on nädalavahetuseti kuskile paarutada.
Muidugi meenus ka üks varjukülg- hiljaaegu, oli Tallinna Ralli, kakrass sital ajal too linnakatse, miski ei liikunud, koju ei saanud. Aga jälle- astud pubbi, teed kannu, astud edasi, võtad burksi, lähed vaatad siis seda rallit. Päris mõnus oli.
Aga kuskil olid kindlasti ummikud, ristmikud sõideti umbe, mõni ei saanud hoovi pöörata..