09-06-2007, 18:30 PM
Kuna ma ei ole miskine teespetsialist, vaid tavaline linnakodanik, ning siin on igasuguseid inimesi, siis ma mõtlesin, et uurin natuke elu Tallinna tänavate osas.
Mis võiks olla selle otstarve, kui võrdlemisi pisikesed, s.t kohaliku tähtsusega tänavad kaetakse meetodil, kus piltikult öeldes üks mees sülitab maha, teine viskab peoga kruusa peale ja kolmas sõidab tähtsat nägu tehes teerulliga üle? Elik kaetakse kogu tänav miskise tõrvataolise ollusega (ei teagi, mis ta täpselt on, bituumen äkki?), seejärel lastakse sinna peale ohtralt kruusa, mis kinni sõidetakse.
Ma saaks aru, kui üksikuid auke niimoodi lapitakse, olgu nii, hädaabilahendusena ehk kõlbab küll. Aga Nõmmel kaetakse niimoodi täies ulatuses tänavaid, mis enne seda, kusjuures, olid kas keskmises või isegi keskmisest paremas seisukorras. Aga võib-olla minu kui mittespetsialisti tagumik ei saa aru, millises tees on rohkem auke, millises vähem.
Võttes selle viimase eelduseks ning mõeldes, et tõesti Lootuse pst, Hiiu tänava metsapoolne jupp ja Sihi tänav on kõige kibedamalt remonti vajavad teed Nõmmel, siis tekib paratamatult ikkagi küsimusi. Näiteks Lootuse pst Nurme ja Valdeku tänava vaheline lõik sai uue asfaltkatte (kui ma õigesti mäletan) aastal 2001 või 2002 ning need 5-6 aastat on see lõik püsinud sõnaotseses mõttes laudsile. Aga nüüd oli seda loomulikult vaja eespool kirjeldatud meetoditega paremaks teha. Samuti oli minu arvates Sihi tn suuremas osas kõvasti üle keskmise heas korras, aga nagu ma ütlesin, ma ei ole mingi spetsialist...
Samuti näitab aeg, et eelmisel aastal pinnatud Vabaduse pst lõik on umbes sellist nägu, et hiljemalt järgmise suve lõpuks (s.t kahe-kolme aastaga) tuleb nende kivide alt jälle vana asfalt välja, s.t praegu on sõidusooned tunduvalt ja palju siledamad, kui nende vahel olev killustik. On sellel kõigel siis mõte?
Üks ühine joon pinnatud tänavatel siiski on, need kõik on kohaliku "transiitliikluse" seisukohalt võrdlemisi olulised, s.t kohalikul tasandil on nad võrdlemisi tihedalt kasutatavad. Kuid siis tekib juba järgmine küsimus: kuhu jääb Valdeku tn ning raudtee ja Vabaka vahelisel lõigul Hiiu tänava remont? Need on võrdlemisi tiheda liiklusega mõlemad, samuti on need olulised tänavad ning tõenäoliselt esimest korda sinna sattuv juht vannub päris kõvasti ja loodab, et auto terveks jääb...
Ja ei, see ei ole mulle uudiseks, et keskerakondlik linnajuhtimine ei tähenda alati kõige ratsionaalsemat rahajaotust, ning ka see ei ole uudiseks, et kahjuks meitel ei mõisteta teha teid, mis kestaks lappimatult üle paari aasta.
Vabandan võib-olla liigpika postituse pärast ja tänud neile, kes võtsid vaevaks lugeda.
Joonas, lihtsalt tunneb huvi ümbruses toimuva vastu ning mõtleb, miks üks või teine asi on nii, nagu ta parasjagu on.
Mis võiks olla selle otstarve, kui võrdlemisi pisikesed, s.t kohaliku tähtsusega tänavad kaetakse meetodil, kus piltikult öeldes üks mees sülitab maha, teine viskab peoga kruusa peale ja kolmas sõidab tähtsat nägu tehes teerulliga üle? Elik kaetakse kogu tänav miskise tõrvataolise ollusega (ei teagi, mis ta täpselt on, bituumen äkki?), seejärel lastakse sinna peale ohtralt kruusa, mis kinni sõidetakse.
Ma saaks aru, kui üksikuid auke niimoodi lapitakse, olgu nii, hädaabilahendusena ehk kõlbab küll. Aga Nõmmel kaetakse niimoodi täies ulatuses tänavaid, mis enne seda, kusjuures, olid kas keskmises või isegi keskmisest paremas seisukorras. Aga võib-olla minu kui mittespetsialisti tagumik ei saa aru, millises tees on rohkem auke, millises vähem.
Võttes selle viimase eelduseks ning mõeldes, et tõesti Lootuse pst, Hiiu tänava metsapoolne jupp ja Sihi tänav on kõige kibedamalt remonti vajavad teed Nõmmel, siis tekib paratamatult ikkagi küsimusi. Näiteks Lootuse pst Nurme ja Valdeku tänava vaheline lõik sai uue asfaltkatte (kui ma õigesti mäletan) aastal 2001 või 2002 ning need 5-6 aastat on see lõik püsinud sõnaotseses mõttes laudsile. Aga nüüd oli seda loomulikult vaja eespool kirjeldatud meetoditega paremaks teha. Samuti oli minu arvates Sihi tn suuremas osas kõvasti üle keskmise heas korras, aga nagu ma ütlesin, ma ei ole mingi spetsialist...
Samuti näitab aeg, et eelmisel aastal pinnatud Vabaduse pst lõik on umbes sellist nägu, et hiljemalt järgmise suve lõpuks (s.t kahe-kolme aastaga) tuleb nende kivide alt jälle vana asfalt välja, s.t praegu on sõidusooned tunduvalt ja palju siledamad, kui nende vahel olev killustik. On sellel kõigel siis mõte?
Üks ühine joon pinnatud tänavatel siiski on, need kõik on kohaliku "transiitliikluse" seisukohalt võrdlemisi olulised, s.t kohalikul tasandil on nad võrdlemisi tihedalt kasutatavad. Kuid siis tekib juba järgmine küsimus: kuhu jääb Valdeku tn ning raudtee ja Vabaka vahelisel lõigul Hiiu tänava remont? Need on võrdlemisi tiheda liiklusega mõlemad, samuti on need olulised tänavad ning tõenäoliselt esimest korda sinna sattuv juht vannub päris kõvasti ja loodab, et auto terveks jääb...
Ja ei, see ei ole mulle uudiseks, et keskerakondlik linnajuhtimine ei tähenda alati kõige ratsionaalsemat rahajaotust, ning ka see ei ole uudiseks, et kahjuks meitel ei mõisteta teha teid, mis kestaks lappimatult üle paari aasta.
Vabandan võib-olla liigpika postituse pärast ja tänud neile, kes võtsid vaevaks lugeda.
Joonas, lihtsalt tunneb huvi ümbruses toimuva vastu ning mõtleb, miks üks või teine asi on nii, nagu ta parasjagu on.