[peeterpaul]

Lähebki rahvuslikuks tatipritsimiseks. Oi, ma olen juba väsinud. Varsti ilmuvad välja veel umbes kolm muuseumihakatist ja seitse muud tähtsat tegelast, eksperti etc. Kas keegi täna mäletab, mis Lotmani arhiivist sai? Või mitu baltisakslaste hõbenõud Stockholmi oksjonilt "koju tagasi" toodi.
Esimene vint keerati muidugi üle ajakirjaniku poolt, neil ju alalõpmata lugusid vaja, aga süvenemiseks jääb aega väheseks. Mahalastud vabadussõja kangelase auto. Ja siis? Millise sõja ajal Koch maha lasti, kust see auto pärit on, näiteks mitmes auto see Eestis olla võis. Elegantselt kõigest sujuvalt mööda nagu alati - pealiskaudsus ruulib.
Ma arvan, et see, kes selle eest lõpliku hinna maksab, on ka seda autot väärt ning vaevalt sellega mudarallit hakkab sõitma. Müts maha masina enda ees, kuid mina isiklikult olen ainult poole ajuga "võidab see, kellel surres rohkem asju"-partei liige.
"Roosi nimi" tuli meelde - sealgi oli märgitud, et kristus pidi olema risti löödud mitte kahe prussi, vaid terve metsatäie puude külge, sest kõikjal oli ristitükke. Ja iga tükike oli unikaalne ja selle kaotsiminek oleks tähendanud suurt õnnetust...
Minu arust oleks poole paeluvam arutelu teemal, kas säherduse auto sihtotstarve oleks 100 % eksponaadiks olemine või hooti ka väljas sõidus käimine (Pariis-Beijing)?