[Väravamehaanik]

Nagu Virumaa Teatajas kirjutati on kõikide osapoolte huvi, et see auto jääks Eestisse, seega ei ole vaja konkureerida hinna küsimuses muu maailmaga. Mina lugesin selle auto ajaloost alles Virumaa Teatajast. Päris huvitav ajalugu. Hinna nuputamisel lähtusin aga sellest, et võrrelda võiks seda sellise toreda prantsuse lahtise kaasaegse autoga nagu Renault Megane Kupee Kabriolett, mille kõige odavam mudel maksab 350 000. Selliseid ju liigub linna peal, järelikult on kellelgi ikkagi olnud selline summa, et seda kulutada mittetarbesõiduki peale. Probleem on ilmselt selles, et need kes tahaks seda endale saada, ei jaksa maksta. Kui inimene ostab endale luksusauto, mida ilmselt on ka mistahes vanatehnika, siis ta peab enesele aru andma, et selle ülalpidamisega kaasnevad ka kulud. Seega heaperemehelik müüja sõelub hinna küsimisega välja need, kes ei suuda algset hinda pakkuda ja sellest tulenevalt ei suuda ka hilisemat ülapidamist tagada.
Pealegi inimesed on ka edevad ja ei taha odavaid asju luksusesemeteks osta.

Kõige rohkem kardan mina ekspertide konsiiliumeid kes hakkavad määrama minu vanatehnika hinda. Vanad sõidukid ei ole tarbeesemed ja neil ei ole konkreetseid hindu, on lihtsalt üldised turuhinnad, millistega valdavalt on tehinguid tehtud. Kui keegi võtab hinnanumbreid "lambist" ja keegi neid maksab, siis muutub mõne aja pärast ka keskmine turuhind.
Ja lõpetuseks: kui leiduks keegi ontlik inimene, kes oskaks ja tahaks Vihula mõisa edasi arendada, nii et see ennast mõisana iseseivalt ära majandaks, siis ei oleks see mõis ka müügis ja see ettevõtlik inimene saaks selle sama Berlieti enesele ametiautoks kui tahtmist on. Ei ole vaja miljoneid vaid ainult tahtmist ja taipu.