[Ishijupp]

Hooaeg hakkab mööda saama, võtaks paari sõnaga kokku vahepeal toimunu.
Käesolev hooaeg on olnud eelmisest oluliselt erinev- kuni eilseni oli remonti vajanud vaid pooleks murdunud osutiga spidomeeter, kõik muu on toiminud normaalselt. Pikki matku ei ole ette võtnud, olen piirdunud põhiliselt linnaümbruse trassidega, näiteks selline ring: Harku-Õismäe-Nõmme-Männiku-Saku-Tln ringtee-Keila-Klooga-Tabasalu-Õismäe-Harku. Kui peale tööd selliselt kints läbi väristada, siis on hoopis teine tunne telkari ette maanduda ja süveneda olulisse mittemidagi tegemisse Olen järk-järgult proovinud ka suuremaid kiiruseid ja leidnud, et soolorattana on 100 km/h (ja väikeste mööndustega ka natukene peale) aeglase korviülekandega veel täiesti aktsepteeritav kiirus- mootori hääl on normaalne ja olulist ülekuumenemist ei tähelda ka palavate ilmade korral- kas tänusõnad lääne laagritele?
Korvile uue värvkatte andmiseni pole veel jõudnud, uuesti tuleb ette võtta ka paak- viimase valtsikohtadest immitseb kütust läbi. Ilmselt oli ka eelmine peremees paaki hoolega lihvinud, ja kahepeale kokku olime suutnud pööratud metalli läbi lihvida Eks näis kas jõuab veel sel aastal või jääb ootama järgmist.
Ootamatult tekkis jäme pragu esihargi pingutuskäepidemesse, loksu on tunda ka hargi laagrites- tuleb korda teha. Muuseas- ega kellegil ei leidu käepidet, millest oleks valmis kompensatsiuooni eest loobuma? Tegelikult vahet pole, Tagadi on ju tulemas.
Kirjutasin ennist, et "kuni eilseni" polnud remonti vaja. Eile võtsin siis selle suve ainsa suurema (hmmmmmm ) remondi ette- parempoolsesse silindrisse oli tekkinud selline kuiv, pidev ja üsna vali tiksumine, lisaks oli teise silindri 8,0 kompressiooni vastu selles silindris ainult 6. Pea maha klapid lahti- no eks väljalaskeklapi vahele oli midagi sattunud ja see enam ei pidanud. Piisas mõneminutilisest lihvimisest ja sellega sai asi korda. Edasi lammutades avastasin, et kolvirõngaste pilud olid mingi nipiga sattunud kohakuti Kuidas- no lööge maha ei saa aru- eelmine kord koostades jälgisin lukupilusid eriti hoolikalt. Tiksumise põhjuse leidsin hoopis sõrmes, mis liikus üsna vabalt kolvis ja väga lobedalt kepsus. Üllatav oli see, et suhteliselt lühikese kasutamisega oli sõrme keskele kulunud täiesti märgatav süvend...no mine sa halli hunti tea millest metallist see esimene sõrm oli valmistatud! Igatahes uus sõrm lahendas mured.
Eks paistab kaua seda hooaega veel jätkub, aga parem osa sellest tundub olema möödas ja edasine rohkem selline sobiva "augu" otsimine vihmahoogude vahepeal. Aga noh- eks otsib siis neid auke ja üritab ennast selle aasta viimasele vanatehnika lustisõidule kohale vedada. Lugesin, et eelmine kord oli kümmekond tsiklit osa võtmas- see pidi olema rekord, ise olen olnud kas üksi või kaasfoorumlase Hellrix'iga kahekesi. krt, pidin ma just sel teisipäeval sõidus olema Kas kellegil viimasest sõidust pilte ei leidu??