03-10-2007, 13:19 PM
[quote=41Degree]
Mis võiks olla selle otstarve, kui võrdlemisi pisikesed, s.t kohaliku tähtsusega tänavad kaetakse meetodil, kus piltikult öeldes üks mees sülitab maha, teine viskab peoga kruusa peale ja kolmas sõidab tähtsat nägu tehes teerulliga üle? Elik kaetakse kogu tänav miskise tõrvataolise ollusega (ei teagi, mis ta täpselt on, bituumen äkki?), seejärel lastakse sinna peale ohtralt kruusa, mis kinni sõidetakse.
Ma saaks aru, kui üksikuid auke niimoodi lapitakse, olgu nii, hädaabilahendusena ehk kõlbab küll. Aga Nõmmel kaetakse niimoodi täies ulatuses tänavaid, mis enne seda, kusjuures, olid kas keskmises või isegi keskmisest paremas seisukorras.
Ma pakun põhjuseks sellisele teesillutamisele seda, et Nõmme tänavakate kuulub lähitulevikus seóses üldise kanaliseerimise ja uue veetorustiku paigaldamisega niikuinii üleskaevamisele ja järgnevale taastamisele!
Siinkohal on ehk üldse paslik meenutada millised need Nõmme ja eriti tema Rahumäe-osa tänavad veel 80-date alguses välja nägid: üldiselt olid need killustiku ja kinnisõidetud pinnakattega tänavad-oli tänavaid mille sillutiseks oli visatud vanu ahjukive ja telliseid, oli tänavaid kuhu toimetati krundil üleliigne liiv, üks väheseid mustervälimusega sillutisi oli/on näiteks Palli tänaval: (seal on see imekombel ka täna alles) munakivisillutis sõiduteel ja väga korrektsed, tahutud servaga paeplaadist kõnnitee äärekivid. Kõnniteedel tavaliselt mingit kõvakatet ei kasutatud-oli tihedalt kinnikõnnitud liivapinnas, kuid majaomanikud hoidsid seda korras-kitkusid välja umbrohu, tasandasid kivisöeshlakiga jne. Osa kõnniteedest eriti Vabaduse pst ääres olid betoneeritud, betoneerimist või korrektsete tahutud paeplaatidega katmist kasutati ka väiksematel tänavatel. 80-date aastate keskpaiga mingi seletamatu asfalteerimisbuum kaotas aga selle nostalgia-kitsukesed tänavad uhuti üle paekilliustikuga millele rulliti peale asfalt. "Kultuurpinnas " kerkis lausa 20 cm! Asfalt laotati peale muide üsna paksu kavliteetse kihina, nii et see on püsinud märkimisväärse remondita üle 20 aasta. Kahjuks klassikaline Nõmme tänavatele omane liigendatud kõnniteeosa kadus: mõnelpool asfalteeriti tänav kogu laiuses, mõnelpool aga ainult sõiduosa ja kõnnitee muutus rohtunud rentsliks.
Mis võiks olla selle otstarve, kui võrdlemisi pisikesed, s.t kohaliku tähtsusega tänavad kaetakse meetodil, kus piltikult öeldes üks mees sülitab maha, teine viskab peoga kruusa peale ja kolmas sõidab tähtsat nägu tehes teerulliga üle? Elik kaetakse kogu tänav miskise tõrvataolise ollusega (ei teagi, mis ta täpselt on, bituumen äkki?), seejärel lastakse sinna peale ohtralt kruusa, mis kinni sõidetakse.
Ma saaks aru, kui üksikuid auke niimoodi lapitakse, olgu nii, hädaabilahendusena ehk kõlbab küll. Aga Nõmmel kaetakse niimoodi täies ulatuses tänavaid, mis enne seda, kusjuures, olid kas keskmises või isegi keskmisest paremas seisukorras.
Ma pakun põhjuseks sellisele teesillutamisele seda, et Nõmme tänavakate kuulub lähitulevikus seóses üldise kanaliseerimise ja uue veetorustiku paigaldamisega niikuinii üleskaevamisele ja järgnevale taastamisele!
Siinkohal on ehk üldse paslik meenutada millised need Nõmme ja eriti tema Rahumäe-osa tänavad veel 80-date alguses välja nägid: üldiselt olid need killustiku ja kinnisõidetud pinnakattega tänavad-oli tänavaid mille sillutiseks oli visatud vanu ahjukive ja telliseid, oli tänavaid kuhu toimetati krundil üleliigne liiv, üks väheseid mustervälimusega sillutisi oli/on näiteks Palli tänaval: (seal on see imekombel ka täna alles) munakivisillutis sõiduteel ja väga korrektsed, tahutud servaga paeplaadist kõnnitee äärekivid. Kõnniteedel tavaliselt mingit kõvakatet ei kasutatud-oli tihedalt kinnikõnnitud liivapinnas, kuid majaomanikud hoidsid seda korras-kitkusid välja umbrohu, tasandasid kivisöeshlakiga jne. Osa kõnniteedest eriti Vabaduse pst ääres olid betoneeritud, betoneerimist või korrektsete tahutud paeplaatidega katmist kasutati ka väiksematel tänavatel. 80-date aastate keskpaiga mingi seletamatu asfalteerimisbuum kaotas aga selle nostalgia-kitsukesed tänavad uhuti üle paekilliustikuga millele rulliti peale asfalt. "Kultuurpinnas " kerkis lausa 20 cm! Asfalt laotati peale muide üsna paksu kavliteetse kihina, nii et see on püsinud märkimisväärse remondita üle 20 aasta. Kahjuks klassikaline Nõmme tänavatele omane liigendatud kõnniteeosa kadus: mõnelpool asfalteeriti tänav kogu laiuses, mõnelpool aga ainult sõiduosa ja kõnnitee muutus rohtunud rentsliks.
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.