[indreksirk]

Laatade hindamisel on saanud tavapäraseks, et heaks laadaks loetakse seda, kust endale vajalikud jupid mõistliku hinnaga leitud. Nii olen minagi juba mitu aastat üsna skeptiline olnud laatade suhtes, kuna endale huvipakkuvaid juppe on leidunud väga harva. Seetõttu pole ka taga nutnud, kui mõnikord on jäänud kohal käimata. Seekordne laat oli väga positiivse laenguga, kuna sellises koguses suhteliselt haruldasi sõjaaegse VW juppe pole ammu ette sattunud. Kui ühte konkreetset mudelit on omatud 30 aastat ning kogu aeg on suund olnud maksimaalsele originaalsusele, siis ei tule just tihti ette olukordi, kus leiad jupi, mida pole varem oma silmaga näinudki.

Näiteks karburaatori leidsin küll hoolikalt väljapanduna ning selgelt loetava markeeringuga, kuid müüja ei olnud teadlik, millisele sõidukile see kuulub. Erakordsena oli hind karburaatorile peale kirjutatud. Kui ostutehingu käigus müüja sai teada, millega tegemist, pidasime väikese väitluse teemal, et kui mina hinda alla ei hakanud tingima, siis ei sobi temal ka hinda kõrgemaks tõsta. Müüja rahunes, kui sai aru, et karburaator leiab siiski koha, kus ta ühel hetkel ka vanasõidukil taas tööd hakkab  tegema.

Seetõttu panen südamele, et kui kellelgi peaks kusagil näppu jääma mistahes autoosa, millel tuntud Volkswageni kaubamärk on mitte ringi, vaid hammasratta sees, siis andke julgesti teada. Mina tean hetkeseisuga Eestis vaid kolme sõjaaegsete Volkswagenite harrastajat, kellest kaks ka autod valmis on taastanud/aktiivslet taastamas (üks on Leo Tammiksaar ja teine  allakirjutanu isa). Seega turg nendele juppidele on üsna piiratud. Parem pakkuda otse harrastajale, kui müüa vahendajale.

Indrek
5136991

PS Sarnane huvi on ennesõjaaegse DKW auto ning Fiat 500 (nn Topolino) juppide vastu. Rääkimata sellest, kui kellelgi peaks olema DKW NZ 250/350 esituli, tagatuli või süütekarp kasutuseta seisma