08-11-2007, 11:46 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 08-11-2007, 11:49 AM ja muutjaks oli valdo.)
Regardman Kirjutas:Siin mòni talv tagasi ònnestus näha AVIA kallajat. Usun, et UAZi baasil ikka kallaja on samuti olems.
Aviatega oli teine lugu - N.Liitu toodi neist vaid teatud mudeleid, kus kodumaine autotööstus oli jätnud tühja niši (milleks valuutat ja kulda niisama raisata?). Seega võis vabalt olla olemas AVIA-kallaja, mida aga N.Liitu ei imporditud, kuna GAZ-kallajad käisid küll. AVIAtele vastavaid GAZ-furgoone aga ei toodetud selliseid...
Ja üldse - tollal puudus vajadus niivõrd väikesetonnaažilise kallaja järele. GAZ-93 (Saransk valmistas praktiliselt sama autot ka 52 ninaga 1982. aastani teise mudelinime all) kandevõime oli 2,2 tonni, mis oli puistematerjalide hulka ja massi arvestades üsna väike. Ajas asja ära küll. Teades nõuka-aja suurusehullustust, siis ma ei usu, et 2 tonnist väiksema kallaja vajaduse üle üldse mõeldi - mõte oli ikka seal BelAZide otsa pool

Ka konstruktiivselt ei olnud UAZ-kallajate (naljaviluks ja vahelduseks mõnede) valmistamine niisama lihtne. No OK, kallurikasti keevitad põlve otsas valmis, mingi juiba tootmises oleva õlipumba ja silindri talle hädakorral sobitad ka aga see krempel tahab saada ju ülekannet. Selleks tuleb esiteks muuta UAZi käigustikorpust jõuvõtukasti külgeühendamise tarbeks (51 käigukastil on selleks luuk olemas, kruvi vaid külge) ning konstrueerida jõuvõtukast ise. Ei ole niisama lihtne juba väljakujunenud malmkorpuste valmistamise liinil niisama asja eest teist taga muudatust teha...
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud K,N,R,L,P 11-18