16-11-2007, 14:06 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 16-11-2007, 17:38 PM ja muutjaks oli pppp.)
hoi, tervitus!
ise sai kunagi ülikooli algusaegadel sellise peene riistapuuga Lõuna-Eesti teedel ja küngastel kihutatud ja vajadusel isegi käruga, kuna oli vaja suvilas tiba remonti teha. masin oli Morris Marina Coupe 1,3. tumerohelist värvi (racing green?), 2-ukseline, bensiin, ning sain ta ühe äsjaärganud reformimajanduse eesti-soome ühisfirmalt, nii ca 6000 eest.
Muidu kere jm oli 'allright', vaskpoolse piduriketta olin sunnitud ära vahetama selleks sai siis parajasti teisel pool Inglise Kanalit õppinud sõpra tüüdat, et too kohalikku motopoodi külastaks ja asja seljakotis ära tooks. no lennukile minnes oli teda küll vähe imeliku näoga tollis vaadatud :-)
pärast mõneteisttuhande km läbikruttimist hakkas mootor juba väga rohkelt õli küsima. sain siis otepääl selles vanas MAZi parandustöökojas ühe kamba lukkseppadega kaubale ja originaalkolbidele parandusrõngad külge pärast väikest eksitust mõõtude osas ning asi käis jälle. lisaks mingil hetkel väsis veepump ära, a no selle vahetamine oli rohkem paari mutri keeramise ja väikse koputamise töö.
eriti - tagantjärele muidugi - peen oli see plastmassist armatuurlaud, mis tundus tookord isegi zigullide jms võrreldes ikka täiesti kuu pealt, a hiljem kui British Leyland'i tegemiste ja eri mudelite kvaliteedi teemad rohkem tuttavaks said, siis läks mosaiik muidugi kokku.
hiljem olen Inglismaal pikalt elanud (ja väikest viisi autofännide) käest kuulnud, et mudel oli seal suhteliselt kehvalt vastu võetud, ehkki võrreldes muude tolleaegsetega (70-lõpp, 80te algus) suhteliselt ok. sama käib varem foorumis jutuks olnud Austin Allegro kohta.
siis tekkis vennal seal vasaku tiiva sisse peidet juhtmetes miski lühis - mul on selline kahtlane tunne, et sellel siiski oli ka mingi kohaliku iseloomuga põhjus - mistõttu ka starterilt tulev voolujuhe sulas kokku. a sellegi lahendas üks sõbramees võttes lihtsalt armatuuri kinnitavad 4 kruvi jm lahti ja klappis kokku tagasi.
sõnaga, masin teenis hästi, a hiljem vahetati miski vähe uuema ja avarama, vist nissan bluebirdi 2.0 vastu ümber. siit ka minu side selle konkreetse masina ja mudeliga lõppeb, a kui keski veel on selle mudeliga kokkupuutunud, siis andke hilisematele omanikele teada, et selline riistapuu on päris õige mõte ja pidamine, huvitatud kodanikule muidugi, ka päris jõukohane.
ise sai kunagi ülikooli algusaegadel sellise peene riistapuuga Lõuna-Eesti teedel ja küngastel kihutatud ja vajadusel isegi käruga, kuna oli vaja suvilas tiba remonti teha. masin oli Morris Marina Coupe 1,3. tumerohelist värvi (racing green?), 2-ukseline, bensiin, ning sain ta ühe äsjaärganud reformimajanduse eesti-soome ühisfirmalt, nii ca 6000 eest.
Muidu kere jm oli 'allright', vaskpoolse piduriketta olin sunnitud ära vahetama selleks sai siis parajasti teisel pool Inglise Kanalit õppinud sõpra tüüdat, et too kohalikku motopoodi külastaks ja asja seljakotis ära tooks. no lennukile minnes oli teda küll vähe imeliku näoga tollis vaadatud :-)
pärast mõneteisttuhande km läbikruttimist hakkas mootor juba väga rohkelt õli küsima. sain siis otepääl selles vanas MAZi parandustöökojas ühe kamba lukkseppadega kaubale ja originaalkolbidele parandusrõngad külge pärast väikest eksitust mõõtude osas ning asi käis jälle. lisaks mingil hetkel väsis veepump ära, a no selle vahetamine oli rohkem paari mutri keeramise ja väikse koputamise töö.
eriti - tagantjärele muidugi - peen oli see plastmassist armatuurlaud, mis tundus tookord isegi zigullide jms võrreldes ikka täiesti kuu pealt, a hiljem kui British Leyland'i tegemiste ja eri mudelite kvaliteedi teemad rohkem tuttavaks said, siis läks mosaiik muidugi kokku.
hiljem olen Inglismaal pikalt elanud (ja väikest viisi autofännide) käest kuulnud, et mudel oli seal suhteliselt kehvalt vastu võetud, ehkki võrreldes muude tolleaegsetega (70-lõpp, 80te algus) suhteliselt ok. sama käib varem foorumis jutuks olnud Austin Allegro kohta.
siis tekkis vennal seal vasaku tiiva sisse peidet juhtmetes miski lühis - mul on selline kahtlane tunne, et sellel siiski oli ka mingi kohaliku iseloomuga põhjus - mistõttu ka starterilt tulev voolujuhe sulas kokku. a sellegi lahendas üks sõbramees võttes lihtsalt armatuuri kinnitavad 4 kruvi jm lahti ja klappis kokku tagasi.
sõnaga, masin teenis hästi, a hiljem vahetati miski vähe uuema ja avarama, vist nissan bluebirdi 2.0 vastu ümber. siit ka minu side selle konkreetse masina ja mudeliga lõppeb, a kui keski veel on selle mudeliga kokkupuutunud, siis andke hilisematele omanikele teada, et selline riistapuu on päris õige mõte ja pidamine, huvitatud kodanikule muidugi, ka päris jõukohane.