21-11-2007, 00:46 AM
Päris lai teemapüstitus. Et veidi rohkem teemasse sisse minna, soovitan teemaalgatajal läbi lugeda raamat M.Traat "Tants ümber aurukatla", millest on muuseas ka väga hea film vändatud.
Esmalt, mis ajal traktorid hobuste töö üle võtsid Eestis? Teadagi, EW ajal oli traktor üsnagi kallis ning kapriisne tööloom, mida vaid jõukamad talunikud mitme peale osta jaksasid. Ning ega 50ndate alguseski oli minu arusaamist mööda veel hobuste osatähtsus põllumajanduses üsna suur, ka kolhoosides. (Loomulikult, minu sünniaasta jääb tohutult hilisemasse perioodi, mistõttu on minu arvamus puhtalt loetu põhjal)
Hobuste tarvis toodeti EW ajal väga laias valikus põllutööriistu - adrad, külvikud, niidukid - kõik olid olemas. Soovitan külastada ka näiteks Ülenurme põllumajandusmuuseumi!
Heinaniitmise kohta võib mainida, et väga pädev instrument oli ka käsivikat, ning seda ka suuremate põllutükkide tarbeks. Osaliselt tingis selle ka asjaolu, et heina varuti muu hulgas ka üsna halvasti ligipääsetavatest kohtadest (näiteks jõeluhad), kuhu hobusegagi (ning ka traktoriga, kui see olemaski oli) ei pääsenud. Tänapäeva tootmispraktika juures peetaks seda ju liigseks vaevaks! Samas on hobuvikat praegugi vanades taludes üsna sage nähtus, tähendab - nende kasutamine oli ulatuslik.
Ning veel - hobuniidukeid toodeti ulatuslikult veel 50ndate N-liidus. Siia võiks lisada ka ühe kurioosumi Ülenurme muuseumist - liikuv aurumasin, mis on toodetud Nõuk.liidus aastal 1950.
Esmalt, mis ajal traktorid hobuste töö üle võtsid Eestis? Teadagi, EW ajal oli traktor üsnagi kallis ning kapriisne tööloom, mida vaid jõukamad talunikud mitme peale osta jaksasid. Ning ega 50ndate alguseski oli minu arusaamist mööda veel hobuste osatähtsus põllumajanduses üsna suur, ka kolhoosides. (Loomulikult, minu sünniaasta jääb tohutult hilisemasse perioodi, mistõttu on minu arvamus puhtalt loetu põhjal)
Hobuste tarvis toodeti EW ajal väga laias valikus põllutööriistu - adrad, külvikud, niidukid - kõik olid olemas. Soovitan külastada ka näiteks Ülenurme põllumajandusmuuseumi!
Heinaniitmise kohta võib mainida, et väga pädev instrument oli ka käsivikat, ning seda ka suuremate põllutükkide tarbeks. Osaliselt tingis selle ka asjaolu, et heina varuti muu hulgas ka üsna halvasti ligipääsetavatest kohtadest (näiteks jõeluhad), kuhu hobusegagi (ning ka traktoriga, kui see olemaski oli) ei pääsenud. Tänapäeva tootmispraktika juures peetaks seda ju liigseks vaevaks! Samas on hobuvikat praegugi vanades taludes üsna sage nähtus, tähendab - nende kasutamine oli ulatuslik.
Ning veel - hobuniidukeid toodeti ulatuslikult veel 50ndate N-liidus. Siia võiks lisada ka ühe kurioosumi Ülenurme muuseumist - liikuv aurumasin, mis on toodetud Nõuk.liidus aastal 1950.