16-12-2007, 01:38 AM
RAW formaadi kasutamisel on omad halvad küljed. Näiteks võtab selline fail mälukaardil üsna palju rohkem ruumi kui nö "tavaline" pildifail. Olen aru saanud nii, et selle funktsiooni põhiomadus on sellel, et jätta kasutajale endale võimalus pildi vastavalt vajadusele ja oma nägemise järgi töödelda. See on selline rohkem elukutseliste teema.
Mis puudutab neid, keda eelvälk häirib, siis võib ju alati soetada endale sellise kaamera, mille välklamp on varjatud klapi all või siis välgu lihtsalt välja lülitada. Siis ei tee kaamera ühtki sähvatust. Muidugi sellisel juhul ei saa mitte mingi vägi garanteerida teravat pilti ja head pildikvaliteeti kehvade valgustingimuste korral. Eelvälgul on lisaks teravustamisele ja punasilmsuse kõrvaldamisele ka see hea omadus, et enne seda "õiget " väku tehtud välgud valgustavad ära ka pildistatavast objektist kaugemal olevad objektid. Ühe ainsa välgu korral tuleb pilt umbes selline, kus kottpimedal taustal on ebaterav ülevalgustatud kujutis.
Fotoaparaadi tööpõhimõte ei ole fotograafia ajaloo jooksul muutunud. Valguskiired läbivad objektiivis läätsede süsteemi ja jõuavad kaamera tagaseinal asuva valgustundliku sensorini, millele tekib pildistatava objekti ümberpööratud kujutis. Valgust peab sinna jõudma täpselt parasjagu. Vastasel korral on pilt kas ala- või ülevalgustatud.
Kuna oli juttu kiiresti pildi tegemisest, siis seletan kirvemeetodil lahti ka kiirfoto põhitõed. Seadistada tuleks aparaat nii, et objektiivi avaarv on võimalikult suur, et ühes ajaühikus jõuaks sensorini võimalikult palju valgust, ja võimalikult väike säriaeg, mis tähendab seda, et sensori katik on avatud väga lühikese ajaperioodi jooskul. Viimane garanteerib selle, et objekt(id) ei jõua vahepeal kuskile liikuda. Mida väiksem on säriaeg, seda suurem peaks olema ava. Samad reeglid kehtivad ka halbades valgustingimustes pildistamise korral, näiteks öösel.
Igasugused ööpiltide mõtted tuleb maha matta selliste kaameratega, millede objektiivide läbimõõdud on nii 1cm ringis. Sellistega on see asi ka teoreetiliselt võimalik, aga see eeldab tohutult pikka säriaega, mis omakorda tähendab seda, et objekt ja ka kaamera peavad kogu selle aja jooksul olema paigal. Seda saab teha näiteks statiivi või mõne muu toe abil. Väike kaamera on ilus ja vahva küll. Mahub taskusse ja puha, aga nii väiksesest august ei mahu valgus lihtsalt sisse. Samuti on öövõtte puhul, vähemalt seebikarpidega, välistatud igasugune zoomimine. Nii liigub objektiivi ava sensorist kaugemale ja valgust pääseb veel vähem sensorini. Aitab jälle säriaja suurendamine, mis eeldab omakorda kaamera ja objekti paigalolekut. Selliste minikaameratega zoomimisel on ka päikeselisel päeval täpselt samad probleemid, niiet selliseid mänguasju ei soovita osta mitte kellelgi.
Mis puudutab neid, keda eelvälk häirib, siis võib ju alati soetada endale sellise kaamera, mille välklamp on varjatud klapi all või siis välgu lihtsalt välja lülitada. Siis ei tee kaamera ühtki sähvatust. Muidugi sellisel juhul ei saa mitte mingi vägi garanteerida teravat pilti ja head pildikvaliteeti kehvade valgustingimuste korral. Eelvälgul on lisaks teravustamisele ja punasilmsuse kõrvaldamisele ka see hea omadus, et enne seda "õiget " väku tehtud välgud valgustavad ära ka pildistatavast objektist kaugemal olevad objektid. Ühe ainsa välgu korral tuleb pilt umbes selline, kus kottpimedal taustal on ebaterav ülevalgustatud kujutis.
Fotoaparaadi tööpõhimõte ei ole fotograafia ajaloo jooksul muutunud. Valguskiired läbivad objektiivis läätsede süsteemi ja jõuavad kaamera tagaseinal asuva valgustundliku sensorini, millele tekib pildistatava objekti ümberpööratud kujutis. Valgust peab sinna jõudma täpselt parasjagu. Vastasel korral on pilt kas ala- või ülevalgustatud.
Kuna oli juttu kiiresti pildi tegemisest, siis seletan kirvemeetodil lahti ka kiirfoto põhitõed. Seadistada tuleks aparaat nii, et objektiivi avaarv on võimalikult suur, et ühes ajaühikus jõuaks sensorini võimalikult palju valgust, ja võimalikult väike säriaeg, mis tähendab seda, et sensori katik on avatud väga lühikese ajaperioodi jooskul. Viimane garanteerib selle, et objekt(id) ei jõua vahepeal kuskile liikuda. Mida väiksem on säriaeg, seda suurem peaks olema ava. Samad reeglid kehtivad ka halbades valgustingimustes pildistamise korral, näiteks öösel.
Igasugused ööpiltide mõtted tuleb maha matta selliste kaameratega, millede objektiivide läbimõõdud on nii 1cm ringis. Sellistega on see asi ka teoreetiliselt võimalik, aga see eeldab tohutult pikka säriaega, mis omakorda tähendab seda, et objekt ja ka kaamera peavad kogu selle aja jooksul olema paigal. Seda saab teha näiteks statiivi või mõne muu toe abil. Väike kaamera on ilus ja vahva küll. Mahub taskusse ja puha, aga nii väiksesest august ei mahu valgus lihtsalt sisse. Samuti on öövõtte puhul, vähemalt seebikarpidega, välistatud igasugune zoomimine. Nii liigub objektiivi ava sensorist kaugemale ja valgust pääseb veel vähem sensorini. Aitab jälle säriaja suurendamine, mis eeldab omakorda kaamera ja objekti paigalolekut. Selliste minikaameratega zoomimisel on ka päikeselisel päeval täpselt samad probleemid, niiet selliseid mänguasju ei soovita osta mitte kellelgi.