[peeterpaul]

Elagu Hr. Levolli, vast koostab praega ARK arhiivis nimekirju mida välja viija ei tohiks js mida võiks riigistada.
eino

Palun tõmmake hoogu maha. Need ajad jäid neljakümnendate lõppu. Juhtumisi võtsin alles paar päeva tagasi riigiarhiivist välja ühe varanduse üleandmise-vastuvõtu akti, kuupäev 10.märts 1949. Ei olnud hea tunne seda lugeda. Inimeselt võeti, inimene võttis. Te siin poote ilma kohtuotsuseta.
Kas tõesti enda isiklikus elus midagi käegakatsutavat saavutanud pole, et veebikeskkonnas vaja bolshevikku mängida? Jätame Dadi välja - kas näiteks hääl kaasfoorumalsel Einota'l on tõesti midagi, mida nii väga ihkab välismaale müüa (ja mida sääl nii kangesti osta tahetakse), et see teda kohe tagajalgele ajanud on? Ma ei palugi isiklikku vara loetelu, lihtsalt maini, kas on ja kas plaanid. Võin omalt poolt kinnitada, minul isiklikult masinaid sellest perioodist pole, pere poole pealt kunstikollektsioon ning raamatukogu on küll sellised, mille peale on pakkumisi tehtud. Ja mitte väikese raha peale. Meil küll mingit plaani pole omandit võõrandada. Ei kodu, ei välismaale. Käed-jalad terved, mõistust samuti jagub igapäevase leiva teenimiseks, pisut rohkemgi.

Suunake oma energia kasvõi kõnealuse seaduse lahti rääkimisele.
Dad, kas sellele seadusele ka mingisugune rakendusmäärus juures on, mis protsesse kirjeldab? Millistel alustel tunnistatakse asi seaduse kaitse all kuuluvaks, kuidas tagatakse kontroll äsja avanenud schengeni leppe maade piirkonnas, kas on ette nähtud registri koostamine varade loeteluks etc.etc.
Muuseas, kuidas kunstitaiestega lood on? Needki on tänastel oksjonitel ju pärit erakollektsioonidest. Milline seadusloome seda valdkonda katab?

Egas tsiteerides Sir Humphrey'd (Jah, Härra Peaminister) - iga uus seadusloome kohustab palkama lisainimesi, suurendama eelarvet.... Eks meiegi väikese riigi bürokraatia saa sellest mööda.