11-01-2008, 10:18 AM
Omadest kogemustest tean, et kui ZIL 157-ga, mille kastis on portede küljes olevad istmed, tohib vedada inimesi nõnda, et igal reisijal on piisavalt ruumi (kokku mahub umbes 20 inimest), juhil on C kategooria juhiload ja teh.pass, TÜV ja kindlustus, siis ongi kõik korras. Mingit kiirust vist ei tohtinud ka ületada, aga see selle autoga nii ehk naa ei õnnestuks.
Kui aga inimesed istuvad sarnase tehnilise tasemega bussis? No E kategooria juhiluba peab olema. Kui buss vastab valmistaja tehase, näiteks 1960. aasta nõuetele, siis ei saa tehnoülevaatuspunkt keelduda ka positiivsest ülevaatusaktist. Kindlustus ja registreerimistunnistus on muidugi elementaarsed. Kui asi on originaalis säilinud, siis ei pea ju olema mingeid varuväljapääse, ABS-e, ega turvavöösid. Kui need aga puuduvad, ei anta nö reisijateveo litsentsi. Minu meelest pole eraisik mingi "vedaja" seaduse tähenduses, eriti kui on heal juhul 4 reisi aastas oodata ja sedagi vanatehnikahuvilistega. Pealegi on juht märgitud teh.passi omanikuna ja teised juhid kasutajatena.
Sõbralik reisijateveo ettevõte on ka olemas, kelle katuse alla minna, kuid sealt need jamad pihta hakkavadki, sest sel juhul on seaduses otseselt kirjas tunduvalt rohkem nõudeid, mille eest ettevõte minu haiglaste vanatehnika veidruste puhul vastutada (maksta) ei taha. See skeem on Tartumeeste poolt juba tehtud ja suurele bussiettevõttele on kulude hajutamine mingi uuniku pealt lihtsam. Kui riigidotatsiooniga suurettevõttel on nö. mill sinna tänna, siis eraisiku puhul võiks kogu projekt ikka milli piiresse jääda. Minusugune rõhub ju kuuskantmütsile ja kalifeepükstele ning piletirulli autentsusele, mitte mingitele nähtavatele klaasihaamritele, millega vanatehnikat lõhkuda.
Omast tarkusest ja seaduse tõlgendamistest ma loen välja, et järelikult tuleb reisijat teavitada kirjalikult allkirja vastu, et tegu on vanaaegse bussiga ja selles reisimine toimub tema teadlikul valikul.
Kui aga inimesed istuvad sarnase tehnilise tasemega bussis? No E kategooria juhiluba peab olema. Kui buss vastab valmistaja tehase, näiteks 1960. aasta nõuetele, siis ei saa tehnoülevaatuspunkt keelduda ka positiivsest ülevaatusaktist. Kindlustus ja registreerimistunnistus on muidugi elementaarsed. Kui asi on originaalis säilinud, siis ei pea ju olema mingeid varuväljapääse, ABS-e, ega turvavöösid. Kui need aga puuduvad, ei anta nö reisijateveo litsentsi. Minu meelest pole eraisik mingi "vedaja" seaduse tähenduses, eriti kui on heal juhul 4 reisi aastas oodata ja sedagi vanatehnikahuvilistega. Pealegi on juht märgitud teh.passi omanikuna ja teised juhid kasutajatena.
Sõbralik reisijateveo ettevõte on ka olemas, kelle katuse alla minna, kuid sealt need jamad pihta hakkavadki, sest sel juhul on seaduses otseselt kirjas tunduvalt rohkem nõudeid, mille eest ettevõte minu haiglaste vanatehnika veidruste puhul vastutada (maksta) ei taha. See skeem on Tartumeeste poolt juba tehtud ja suurele bussiettevõttele on kulude hajutamine mingi uuniku pealt lihtsam. Kui riigidotatsiooniga suurettevõttel on nö. mill sinna tänna, siis eraisiku puhul võiks kogu projekt ikka milli piiresse jääda. Minusugune rõhub ju kuuskantmütsile ja kalifeepükstele ning piletirulli autentsusele, mitte mingitele nähtavatele klaasihaamritele, millega vanatehnikat lõhkuda.
Omast tarkusest ja seaduse tõlgendamistest ma loen välja, et järelikult tuleb reisijat teavitada kirjalikult allkirja vastu, et tegu on vanaaegse bussiga ja selles reisimine toimub tema teadlikul valikul.
Tõnu Piibur
5116265