[Jesper]

Omast tarkusest ja seaduse tõlgendamistest ma loen välja, et järelikult tuleb reisijat teavitada kirjalikult allkirja vastu, et tegu on vanaaegse bussiga ja selles reisimine toimub tema teadlikul valikul.

Sellised "disclaimerid" meie vabariigis kahjuks või õnneks ei tööta, st kui inimene ise otsustab näiteks suusahüppemäest salvokaga alla sõita, siis ei saa teda keegi keelata, ekstreemsport, aga kui sa teed ekstreemspordifirma ja pakud hüppemäe väravas väikse raha eest sissepääsu ja salvokat, siis vastutad täie rauaga selle eest, kui keegi ennast surnuks sõidab. Igasugu võimaliku varalise kahju ja muu sellise vastu võib küll disclaimeri teha, aga noh mis varalist kahju see reisija su bussis ikka saada saab.

Ehk siis lühidalt - antud juhul pole sellisest allkirja vastu teavitamisest vastutuse mõttes erilist kasu.

Lihtsalt ajurünnaku mõttes üks pähe tulnud idee: kui sõitev seltskond on enamasti üldjoontes sama, siis äkki annab seda esitada kui klubilist ettevõtmist, inimesed kellele meeldib vana bussiga sõita ning on nõus selle eest kulusid pluss liikmemaksu maksma. Langevarjuritel peaks see asi olema kuidagi nii lahendatud, et kuna kõik lennukisse ronijad on alati klubiliikmed, siis on tegemist ühise ettevõtmisega ning kui kellegagi mingi jama juhtub, ei ole tegemist lennukiga toimuva reisijateveo eeskirjade rikkumisega. Sisuliselt sama asi mis see disclaimer, ainult et äkki isegi töötav. Põhimõtteliselt on nende reeglite idee tagada suvalise peatuses bussi roninud inimese ohutus, kui inimesed pole enam suvalised, siis puudub kogu regulatsioonil ka mõte, sest enda elu meelelahutuse eesmärgil ohtuseadmine on üldjuhul lubatud tegevus