[Nobody]

K on selles võrrandis kutsutud kui jäikuskoefitsent, mis sõltub ainest, selle molekulaarstruktuurist, temperatuurist. Ideepoolest iseloomustab see võrrand, kui palju jõudu on vaja rakendada ühe keha deformeerimiseks. Selle valemi tuletamiseni on jõutud sedasi, et on võetud elementaarruumala suurune tükike ning arvestatud, palju jõudu kulub selle deformeerimiseks. Seda suhet kutsutaksegi jäikuseks. Nüüd integreritakse see koefitsent üle pikkuse x, mis annabki kogu vedru poolt vastuvõetava jõu, mida ta kannatab.

Ehk siis lühidalt, kui me saeme vedru lühemaks, deformeerub ta ikka võrdeliselt talle mõjuva jõuga F (Muide jõu ja deformatsioonisuhet loeme lineaarseks, kuid erinevalt materjalidest on mõnel ka teatud olekutes eksponetsiaalne vms sõltuvus)

Ehk siis vedru lühemaks saagides võidame ainult selles, et vedru kokku suruda, on vaja selleks vähem jõudu, küll aga jääb jäikus samaks. Saategi auto, mis aukudest läbisõites kanni ära põrutab.

Eeldusel, et te vedru ristlõike pindala või selle kuju ei muuda, ei õnnestu teil ka jäikust mahasaagimise teel muuta.
@püüdsin selle jutu teha võimalikult inimsõbralikult, kuid rohkemate küsimuste korral olen nõus varasemate kursuste materjale üles otsima ja täpsemalt seletama.