22-01-2008, 12:58 PM
Nagu psühhiaatrid on tõdenud, on tegu haigusega siis kui kogumine on maania ja kontrollimatu tegevus. Lugupeetud sm Nymmiku esemeid vaadates võib arvata, et tegu on suure nõukogude autode kollekstsiooni loomise algega ja plaanis on kõik mudelid kokku saada. Kui see nii ei ole, siis on tegu haigusliku nähtusega, ehk siis kollektsioonil puudub süsteem. Kui oleks näiteks Sapakate kollektsioon, siis on tegu eluterve inimesega, keda huvitab mingi kindel temaatika ja ta jääb kogumisel enesele kindlaks. Volga ja Ziguli rikuvad Sapakate kollektsiooni puhtust ja seega on tuntav kerge hälbelise käitumise alge.
Kuna mul oli kunagi kindel idee, et kõik vanatehnika tuleb ära päästa, siis ma olin sunnitud vestlema psühiaatriga, sain abi ja nüüdseks olen enese jaoks ära põhjendanud kollektsioneerimise suunad. Mind huvitavad luksusautod ja militaartehnika. Seega Moskvich tuli maha müüa, mis sest, et tegu oli hea isendiga ja mõnes mõttes üsna haruldasega. Pidevatest alla 7 kohaliste uunikute pakkumistest suudan juba külmalt mööda vaadata.
Arvestada tuleks ka asjaolu, et ülejäänud pereelu ei kannataks minu hobide all, vaid pigem ikka võidaks, sellest ka minu huvi vähemalt 7 kohaliste autode vastu, et pereliikmete asjad mahuksid ilusasti ära ja tühjast tüli ei tekiks. Olude sunnil ei ole võimalust tegeleda vanade mootorratastega, sest see oleks pelgalt minu isiklik mõnu aga BTR-iga saaks terve pere sõitma viia, lastel turvaline liigelda ja kõikidel tore päev kirjas. Veel parem oleks tegeleda bussidega, sest siis saab ka sõpradele toredaid emotsioone pakkuda. Väga pervertne oleks mõelda ainult enda peale ja unustada lähedased inimesed.
Ehk siis psühhiaatri käest soovitan ikka konsultatsiooni küsida, ta aitab mõtteid korrastada ja aitab ehk ennetada vanatehnikahuviliste seas levivat "päästmise maaniat". Kõike vanatehnikat ei jõua üks inimene ära päästa ja kas oma hoovile vedamine ikka on tegelikult päästmine. Psühhiaater aitabki seda mõtet selgemalt mõelda. Ravi on kaasajal täiesti võimalik ka keemilise sekkumiseta, piisab vestlusvoorudest.
Vaata ka http://www.wh.ee/
Kuna mul oli kunagi kindel idee, et kõik vanatehnika tuleb ära päästa, siis ma olin sunnitud vestlema psühiaatriga, sain abi ja nüüdseks olen enese jaoks ära põhjendanud kollektsioneerimise suunad. Mind huvitavad luksusautod ja militaartehnika. Seega Moskvich tuli maha müüa, mis sest, et tegu oli hea isendiga ja mõnes mõttes üsna haruldasega. Pidevatest alla 7 kohaliste uunikute pakkumistest suudan juba külmalt mööda vaadata.
Arvestada tuleks ka asjaolu, et ülejäänud pereelu ei kannataks minu hobide all, vaid pigem ikka võidaks, sellest ka minu huvi vähemalt 7 kohaliste autode vastu, et pereliikmete asjad mahuksid ilusasti ära ja tühjast tüli ei tekiks. Olude sunnil ei ole võimalust tegeleda vanade mootorratastega, sest see oleks pelgalt minu isiklik mõnu aga BTR-iga saaks terve pere sõitma viia, lastel turvaline liigelda ja kõikidel tore päev kirjas. Veel parem oleks tegeleda bussidega, sest siis saab ka sõpradele toredaid emotsioone pakkuda. Väga pervertne oleks mõelda ainult enda peale ja unustada lähedased inimesed.
Ehk siis psühhiaatri käest soovitan ikka konsultatsiooni küsida, ta aitab mõtteid korrastada ja aitab ehk ennetada vanatehnikahuviliste seas levivat "päästmise maaniat". Kõike vanatehnikat ei jõua üks inimene ära päästa ja kas oma hoovile vedamine ikka on tegelikult päästmine. Psühhiaater aitabki seda mõtet selgemalt mõelda. Ravi on kaasajal täiesti võimalik ka keemilise sekkumiseta, piisab vestlusvoorudest.
Vaata ka http://www.wh.ee/
Tõnu Piibur
5116265