[valdo]

Ka Eestis, kus Riga 10/16 olid Eestis 50ndatel ikka tüüpratattad, liikus minu andmetel neid veel hiljuti Eesti tänavatel. Kuid näiteks eelmisel aastal ei näinud ma laatadel ainustki komplektset Riga 16-t... Paistab, et sageli määrab asja kättesaadavuse mitte haruldus, aga nõudlus.

Veidi parandan Sind - tüüprattad tänavapildis olid Rigad 1960ndatel ja osalt veel 70ndatel; 1950ndatest aga alles kümnendi teisel poolel, ei varem.

Enamiku 1950ndatest aastatest andsid veel tooni sõjaeelsed rattad, sest kuni 50ndate teise pooleni oli sõjajärgne suhteline madalseis ning uusi rattaid väga palju just ei müüdud. Samuti suurendas Riga tehas just 1950ndate teisel poolel (ca 1956 ja üles) oma tootmismahtu märgatavalt, millega seoses ka siia poodidesse neid rattaid rohkem saabus kui varem. Ka reparatsiooni-Diamantide müük, mis algas 1947, lõppes aastail 1953-54 tegelikult ära (uusim selle tagarumm minu erakogus on aastast 1954), mille arvel ka Riga tehase osa suurenes.

Julgen oletada, et 70% või enamgi siinmaal 1960ndatel ja hiljem vuranud Riga jalgratastest pärines aastaist 1957-60. (1960 tootmismahtu vähendati ja 1961 lõpetati Riias jalgrattatootmine seoses mopeedide tootmisega sootuks). Kuna mudelivahetus Riga 10/20 -> Riga 16/26 toimus 1958 kevadsuvel, siis Riga 10/20 leidus/leidub siin ca 2-2,5 korda vähem kui Riga 16/26. Teen järeldusi nende jäänuste/rataste suhte põhjal, mis on viimased 23 aasta jooksul minu erakogusse sattunud.

Kuna Riga jalgrattad olid kvaliteedilt siin 1960-80ndatel aastatel müüdud nõukogude ratastest kvaliteedilt mäekõrguselt üle, siis andsid nad tänavapildis tooni kuni 1980ndate alguseni. Alles siis hakkas neid tasapisi vähemaks jääma, st XB3, PVZ, Penza jt margid hakkasid arvukuselt Riga-rattauid edastama.