15-03-2008, 23:08 PM
Ei, vot mul hoopis isevärki mõte tekkis. See kuulub juba sellest teemast 100% välja ja seda võiks hoopis elavast peast arutada. Seda võib näiteks ümarlaual teha.
Minu mõte on see (mul sisetunne ütleb, et osaliselt on PETSS minuga nõus, osaliselt jälle ei ole), et äkki hoopis kõigist Varjupaiga isenditest välja valida (eestseisuse poolt, rahvahääletus vms) näiteks 3 sõidukit. Minu kiire pilguheit nimekirjale andis omale sõbra valinute hulgaks ligikaudu 30 inimest, need võiks jaguneda (igaüks ise vaatab, mis temale istub) näiteks kümnesteks "rünnarühmadeks". Seejärel tuleks auväärt Muuseumipapaga kooskõlastada siis antud kolme isendi tulevane väljanägemine, tehtavad tööd ja muud vajalikud tingimused. Ning seejärel võiks rühm oma isendi juures tööle asuda. Minu kalkulatsioonide kohaselt oleks reaalne suvega kümne inimese tööjõu rakendamisel mõni keskpärases korras veokas või koguni omnibuss kui mitte sõitma, siis rahuldavasse korda kindlasti saada.
Minu isiklikku arvamist mööda oleks selline organiseeritud tegutsemine natuke tõhusam kui "igaüks oma liivakastis". Samuti pole väheoluline ka psühholoogiline pool: mingit suurt projekti tehes (kasvõi poolkorralik värvimine, liistude tagasikruvimine jne) on VÄGA palju sellist peaga vastu seina jooksmist. S.t inimestel endil on lihtsam mõelda õhtul, et "mina saagisin uued portelauad parajaks, samal ajal võtsid Ants, Paul ja Ott käigukasti maha, Pille nühkis juhiukselt roostet, päeva lõpuks saime kamba peale veel selle, selle ja selle tehtud." Muidu on nii, et puurisin liistu jaoks auke päev otsa, päike läits looja ja ongi kõik.
Samuti on valdav osa minu poolt nähtud ja eranditult kõik minuga põhjalikumalt suhelnud foorumlased minu arvates sellised, kes aitaks taastada ka mitte oma lemmikeksponaati, aga mingit muud neist. Ja võimalike lahkarvamuste lahendamisel jõuavad täiskasvanud inimesed ikka konstruktiivsele kokkuleppele (nii et keegi pärast ei mossita, et mina enam sinuga ei mängi).
Hakkan nüüd mõtlema, et postitus on tõesti natuke vales kohas vist, vabandust. Lihtsalt tuli mõte ja ei saanud vaiki olla.
Ja lööge või maha, aga minu meelest oleks selline kambaga hoogtööna tehtav taastamine/kõpitsemine efektiivsem.
Ja kuigi mulle Ikarus meeldib, oleks vähemalt mina nõus oma valge käekese külge panema nii teehöövlile, mõnele TA-le kui ka Mossele.
Minu mõte on see (mul sisetunne ütleb, et osaliselt on PETSS minuga nõus, osaliselt jälle ei ole), et äkki hoopis kõigist Varjupaiga isenditest välja valida (eestseisuse poolt, rahvahääletus vms) näiteks 3 sõidukit. Minu kiire pilguheit nimekirjale andis omale sõbra valinute hulgaks ligikaudu 30 inimest, need võiks jaguneda (igaüks ise vaatab, mis temale istub) näiteks kümnesteks "rünnarühmadeks". Seejärel tuleks auväärt Muuseumipapaga kooskõlastada siis antud kolme isendi tulevane väljanägemine, tehtavad tööd ja muud vajalikud tingimused. Ning seejärel võiks rühm oma isendi juures tööle asuda. Minu kalkulatsioonide kohaselt oleks reaalne suvega kümne inimese tööjõu rakendamisel mõni keskpärases korras veokas või koguni omnibuss kui mitte sõitma, siis rahuldavasse korda kindlasti saada.
Minu isiklikku arvamist mööda oleks selline organiseeritud tegutsemine natuke tõhusam kui "igaüks oma liivakastis". Samuti pole väheoluline ka psühholoogiline pool: mingit suurt projekti tehes (kasvõi poolkorralik värvimine, liistude tagasikruvimine jne) on VÄGA palju sellist peaga vastu seina jooksmist. S.t inimestel endil on lihtsam mõelda õhtul, et "mina saagisin uued portelauad parajaks, samal ajal võtsid Ants, Paul ja Ott käigukasti maha, Pille nühkis juhiukselt roostet, päeva lõpuks saime kamba peale veel selle, selle ja selle tehtud." Muidu on nii, et puurisin liistu jaoks auke päev otsa, päike läits looja ja ongi kõik.
Samuti on valdav osa minu poolt nähtud ja eranditult kõik minuga põhjalikumalt suhelnud foorumlased minu arvates sellised, kes aitaks taastada ka mitte oma lemmikeksponaati, aga mingit muud neist. Ja võimalike lahkarvamuste lahendamisel jõuavad täiskasvanud inimesed ikka konstruktiivsele kokkuleppele (nii et keegi pärast ei mossita, et mina enam sinuga ei mängi).
Hakkan nüüd mõtlema, et postitus on tõesti natuke vales kohas vist, vabandust. Lihtsalt tuli mõte ja ei saanud vaiki olla.
Ja lööge või maha, aga minu meelest oleks selline kambaga hoogtööna tehtav taastamine/kõpitsemine efektiivsem.
Ja kuigi mulle Ikarus meeldib, oleks vähemalt mina nõus oma valge käekese külge panema nii teehöövlile, mõnele TA-le kui ka Mossele.