[Väravamehaanik]

Vanasti oli Tallinnfilmis rekvisiitoriks tädi Pille, kellel olid pikad nimekirjad Eestis leiduvast suuremast ja väiksemast tehnikast. Ta teadis ka täpselt, kuidas on mingi tehnika omanik meelestatud ja kas ta on nõus faðisti riideid selga toppima ja paar tiiru tegema või hoiab oma tehnikat kodus kuuri all ja ei lase kedagi ligi. Vanasti maksti kõik tehnika kasutamisega seotud kulud kinni ja päevaraha ka veel.

Tänapäeval on rekvisiitoreid rohkem kui Eestis alalisi elanikke. Tehnika kasutamise eest tasutakse kulusid väga harva ja üldiselt rajatakse projekt vanatehnika omanike edevusele. Mina olin ka kunagi edev, seega on kogu minu tehnika jäädvustatud iga nurga alt kinolinale. Nüüdseks olen endale aru andnud, et lähen ainult tuttavate lavastajate filmidesse ja seal ei ole enam kuigi oluline, kes kulusid kannab, sest endal on ka huvitav kaasa lüüa. Minu jaoks on oluline ja huvitav osaleda kogu tehnika planeerimise protsessis ja pingutada selle nimel, et igas kaadris oleks õige aasta tehnika õiges kontseptsioonis, või kui on tegu kunstilise lähenemisega, siis vastavalt sellele. Ometigi olen sattunud viimasel hetkel UAZ bussi rooli kiirabiauto juhiks, kui kodus on olemas autentne ZIM-kiirabi, mille filmikorda seadmiseks oleks kulunud ehk ainult üks päev. See on ju osapoolte vaheline selge diletantlus ja planeerimatus.

Seega võiks kutsuda kokku kinematograafia huvilistest koosneva vanatehnikahuviliste nõukogu, kellega oleks rekvisiitoritel lihtsam suhelda. Need teaksid ka täpsemalt, kelle poole edasi pöörduda ja kellel mingi tehnika ja mis konditsioonis on. Muidu võibki jääda mulje, et nädalaga on leitud Eesti vanatehnikahuviliste ringkonnast ainult üks käru telg ja seegi vajab remonti. Samas on vähe usutav, et sellise kuulutuse peale läheb "vintage" tehnika omanikust suurärimees filmitütarlastele ise helistama, kui ei ole ka täpselt teada, kas võtted satuvad puhkuse nädalale või mitte.
Meie kolleegid Ameerikas prognoosivad rekvisiite kolm aastat ette. meil aga toimub "kulka" rahade jagamine poole aastase intervalliga, seega ei saa Eestis vanatehnika poolest häid filme teha, küll aga aitaks teabe teadlikum suunamine seisu oluliselt parandada.

Lugupidamisega
endine kinematograafiatöötaja