[valdo]

Mina soovitaksin hoopiski teha ise kroomi eeltöö.Kui on huvilisi ,siis olen nõus ilma märkimisväärse tasuta a" 100.- krooni,näitama tehnoloogiat ja tegema kerge õppetunni eeltöö kohta.
Peale kerget koolitust ja nõuandeid arvan,et sellised komentaarid "hinna" suhtes jäävad foorumi ukse taha!

Täpselt nii see on - kes ise on selle töö mingite detailide korral läbi teinud, see kujutab ette, miks hind selline on.

Ehk eeltöö on tegelikult tohutu töömahu ja vastutuse ning samas ka tohutu tunnetusega töö. Sul on vaja ju mingi detail saada ühtlaselt siledaks, nii et kusagile mingeid "mügarikke" üles ei jääks ega midagi liigselt maha ei võtaks, st sisse ei sööks.

Käsitsi tegemiseks on töömaht ülisuur (kui just mingid pisividinad a la mutrid/poldid pole), seega tuleb kasutada igasuguste erinevate masinate/mehhanismide abi. Aga nendega on ülikerge kusagilt liigselt maha lihvida ja mahavõetut ju tagasi panna ei saa! Siis kas lihvid ülejäänud kogu detaili rohkem maha (kui materjali paksus lubab) või täidad millegagi (tinajoodis, galvaaniline vask, hullemal juhul ka pealekeevitamine ning mahakäiamine/-lihvimine).

Täiendav jama tegib igasuguste nõgusate kohtade lihvimisel (leistangide servavahed, jalgrattavelgede/poirilaudade profiilisügavused vms), millele tüüpse lihvlindi, lihvtalla ja/või lihvkettaga ligi ei pääse ning millede korral tuleb kasutada igasuguseid "eri-aretisi".

Lisaks tuleb arvestada sellega, et vanast riknenud kroomist (keemiliselt) vabastet pind on üldjuhul "kuumaastik" - hulk väiksemaid ja suuremaid roostepesi, mis kas jälle tuleb millegagi täita või kõik (loe: sügavaima pesa sügavuseni) maha lihvida. Ning lõpuks on kogu tegevus (eriti galvaanilise vase lihvimise korral) parajal määral tervistkahjustav - siseruumides tehes on tolm äärmiselt kahjulik hingamisteedele ja tegelikult osalt ka nahale. Individuaalsed kaitsevahendid (nende kasutamine on muidugi elementaarne) kaitsevad nagunii vaid mingil määral.